Tarmo Bakler: „EMOsse pöördumisel peab aega varuma“
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta tagasi kolisid kõik Ida-Viru keskhaigla aktiivraviosakonnad (sealhulgas EMO), mis olid pikka aega olnud Järve linnaosas, Ahtme vast valminud ravikorpusesse. Kuidas see töötab praegu ja mis toimub vanas korpuses? Nendele ja teistele küsimustele palusime vastata haigla juhatuse esimehel Tarmo Bakleril.
Kõige olulisem on see, et uues korpuses on nii patsientidele kui ka haigla töötajatele loodud vanas hoones olnuga võrreldes hoopis teine keskkond, mis vastab nüüdisaja nõuetele. Kolimisele järgnenud aja jooksul ei ole esinenud suuremaid ootamatusi, mis oleksid meile või patsientidele raskusi tekitanud.
Seega on patsiendid kõigega rahul?
Muidugi mitte. Näiteks ei ole nad rahul sellega, et igaühel pole palatis telerit, ning kui see on puhketoas, siis ühed soovivad vaadata üht ja teised teist kanalit. See on muidugi rohkem naljana mõeldud. Kuid suuremaid probleeme, mis mõjutaksid meie põhitegevust - patsientidele abi osutamist -, ei ole.
Kuid siiski esineb kaebusi, et EMOs peavad inimesed pikalt oma järjekorda ootama. Millega see on seotud?
Inimesed tahavad EMOs arstile pääseda 15 minuti või poole tunniga, kuid kahjuks pole see võimalik. Paljudel juhtudel võetakse inimeselt analüüse, tehakse röntgenipilte ja muid uuringuid, pärast peavad arstid tulemused üle vaatama. Kõik see võib arvatust rohkem aega võtta. Selline on olukord kõigis erakorralise meditsiini osakonnaga haiglates. EMOsse pöördumisel peab patsientidel aega varuks olema.
Kas möödunud aastaga suurenes oma probleemidega EMOsse pöörduvate patsientide arv?
Varem lapsed EMOst läbi ei käinud, nüüd aga võetakse neid selles osakonnas vastu. Patsientide arvu vahe eelmise aastaga võrreldes ei ole kuigi suur, teeninduspiirkond on meil ju siiski sama ning haigekassal ei ole vahet, kas vastuvõtt toimub vanas või uues hoones. Temal on omad kriteeriumid haiglatega lepingute sõlmimiseks.
Kas aktiivravikorpuses jätkub voodikohti kõigile või peab järjekorras ootama?
Voodikohtadele järjekorda ei ole ning praegusest rohkem voodikohti vaja ei ole. Kõik järjekorrad on vähem või rohkem seotud kahel põhjusel - kas pole piisavalt haigekassa rahastuslepinguid, mis piirab meie võimalusi, või pole meil nii palju arste, kui regiooni jaoks vaja on.
Näiteks plaanilisi operatsioone saame me teha vaid selles mahus, mida võimaldab haigekassaga sõlmitud rahastusleping. Ambulatoorses osas on suurimad järjekorrad kardioloogide, uroloogide ja oftalmoloogide juurde. Järjekorrad olid ka varem ega ole kuidagi seotud sellega, et arstid kolisid Ahtme aktiivravikorpusesse. Nad võtavad nagu ennegi vastu nii Järve linnosas, Kiviõli kui Sillamäe polikliinikus. Kuid neid ei jätku. Mõned arstid lahkuvad, nende asemele tulevad ajapikku teised. See on normaalne protsess. Praegugi on oodata uute arstide tulekut.
Mis muutus möödunud aastaga Ahtme linnaosa vanas haiglahoones?
Me jätkame uuendamist ka haigla teistes allüksustes. Kui rääkida Ahtme vanast korpusest, siis seal on ümber tehtud suur osa taristust, renoveeritud on radioloogia-, ultraheliuuringute, funktsionaalse diagnostika, ehhokardiograafia ruumid. Mõne nädala pärast hakkab ka enamik administratsioonist töötama Ahtmes.
Kahjuks ei tulnud ehitusfirma ventilatsioonisüsteemi uuendamisel oma kohustustega toime. See oleks pidanud tööle hakkama juba eelmise aasta detsembris, kuid siiamaani peab otsima mingeid ajutisi lahendusi; ootame, kuni tuleb teine firma ja teeb kõik nii nagu peab.
Ahtme vanas hoones on teraapiakliinik, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja lasteosakond. Renoveerimine toimub tasapisi sealgi, kuid üldine struktuur jääb endiseks. Palatites ei ole hügieeniruume ning igas palatis on kolm patsienti, mitte 1-2 nagu uues hoones. See ei ole patsientidele küll kõige mugavam, aga peab natuke ootama.
Kas te plaanite ehitada veel ühe uue korpuse või renoveerida vana?
Ootame Eesti ja euroliidu põhimõttelisi otsuseid selle kohta, kuidas hakatakse kasutama uusi tõukefonde. Rahastuse saamise võimalustest oleneb see, kuidas edasi minna - kas ehitada või renoveerida.
Millal avatakse hooldusraviosakond, mille tarvis renoveeritakse Järve linnaosa vana haiglahoonet?
Ehitajad peavad selle meile üle andma juulis, misjärel me paigaldame osakonda oma seadmed, nii et arvatavasti avame uksed augustis. Sinna tuleb 50 hooldusvoodikohta.
Mis saab sellest korpusest, kus varem olid sünnitus-, uroloogia- ja günekoloogiaosakond?
Konserveerime; võimalik, et lammutame. Kui praegu ei ole seda tüüpi hooneid vaja, siis pole midagi teha. Need on iganenud. Ja see on igati normaalne.