Lapsed vajavad värsket õhku, liikumist ja hoolt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäeva lapsed veedavad õppeaasta vältel liiga vähe aega värskes õhus, eelistades veeta seda arvuti või televiisori ees. Ent väheliikuv eluviis on enamiku lapse- ja noorukiea haiguste põhjuseks. Seepärast suvepuhkuse põhiprintsiibiks ongi võimalikult sageli looduses viibida ja võimalikult palju liikuda. Ei tasu siiski seejuures unustada ettevaatusabinõusid, mida meenutab täna lastele ja nende vanematele Ida-Virumaa keskhaigla polikliinilise teenistuse vastutav õde Maia Tšubenko.
Tahan märkida, et õppeaasta sees korraldavad koolide meditsiiniõed 1.-10. klassi lastele koolitusi turvalisest käitumisest tänaval, metsas, veekogu ääres, esmaabi andmisest mitmesugustel juhtudel: haavade, putuka- ja maohammustuse või trauma korral. Seega suvele lähevad nad vastu üsna hea ettevalmistusega mitmesugusteks olukordadeks.
Peale selle töötavad paljudes koolides juunikuus koolilaagrid, kus algklasside lapsed on täiskasvanute järelevalve all. Neis laagrites töötavad ka meditsiiniõed. Ometi sõltub väga palju lastevanematest, kes peavad selgitama lastele paljusid esmapilgul lihtsaid, kuid olulisi asju. Eriti juhul, kui neil pole võimalik saata laps laagrisse või vanaema juurde ja laps jääb vanemate tööloleku ajaks koju üksi.
Õues varitsevad ohud
Lapsed käivad sageli veekogude juures, näiteks Kohtla-Järve pargitiigi ääres. Lapsele tuleb selgeks teha, et üksinda, ilma täiskasvanute järelevalveta, on väga ohtlik vette minna. Isegi kui väikelapsed on seal koos vanemate lastega, ei tohi neid hetkekski silmist lasta.
Samuti käivad lapsed sageli metsas, mis asub elumajade naabruses, näiteks nagu Põhja mikrorajoonis. Olen ise seal korduvalt madusid näinud. Lapsed peavad seda teadma ja parem on, kui nad seal üksi ei jaluta. Kui aga metsa siiski minna, siis mitte plätudega, vaid kinniste jalanõude või kummikutega. Tuleb ette, et lapsed saavad kõrvetada taimedelt, näiteks meil üsna levinud karuputkelt.
Suvel on päike väga aktiivne ja kõige kuumemal ajal päevast on lapsel parem viibida kodus või kui väljas, siis mõnes varjualuses. Terve päeva otsese päikesekiirguse all viibimine võib põhjustada kuumarabanduse või päikesepiste.
Täiskasvanuil tuleks kindlasti korrata koos lastega üle liiklusreeglid, eriti kui laps sõidab jalgratta, rula või rulluiskudega. Vanemad peavad selgitama, kus võib sõita, kiivri, põlve- ja küünarnukikaitsete kandmise vajalikkust. Kõige parem on siiski lapsel sõita vanemate järelevalve all, mitte nii, et talle jäetakse terveks päevaks jalgratas ja ta sõidab, kus ja kuidas ise tahab.
Oluline on hoiatada lapsi, et nad ei läheks kuhugi kaasa tundmatute inimestega ega istuks võõrasse autosse.
Arvuti tuleb kõrvale heita
Tihti leiavad vanemad, et kõigi hädade vältimiseks ongi parem, kui laps istub arvuti taga − nii on rahulikum. Muidugi võib paar tundi päevas ka arvuti taga olla, aga suurem osa ajast tuleks veeta ikkagi värskes õhus, selle ju suvi ongi.
Sügise ja talve veedame valguse kroonilise defitsiidi tingimustes, siit tulenevad D-vitamiini vaegus, fosfori ja kaltsiumi ainevahetuse häired, sealt omakorda nahaprobleemid ning kasvu ja arengu pidurdumine lastel. Seepärast tuleb suvel võimalikult sageli päikese käes viibida. Päikesekiired aitavad jagu saada paljudest nahamuredest, parandavad ainevahetust ja tõstavad tuju.
Kui laps viibib kaua toas, tuleb teda hoiatada, et ta ei avaks aknaid. Sageli võib näha, kuidas lapsed mängivad aknalaual lahtise aknaga.
Kõndige liival
Laps peab päevarežiimist kinni pidama ka koolivaheajal. Vahel võib näha, et lapsed jalutavad õues hilise ööni − kella kümne, poole üheteistkümneni. Lapsed peaksid siiski õigel ajal magama heitma ja hästi välja puhkama. Meil, täiskasvanuil, tuleb muidugi iga vaba minut pühendada lastele. Õhtul pärast tööd tasub lastega jalutada, käia koos rannas, isegi sompus ilmaga − lihtsalt kõndida liival.
Mereõhk on iseenesest suurepärane ravim, aga vees, liival ja kividel kõndimine tugevdab immuunsüsteemi. Rannas jalutades masseerivad väikesed osakesed jalataldade bioaktiivseid punkte, tervendades ja tugevdades kogu organismi.
Kui lapsed kirjutavad kooliaasta algul kirjandit teemal "Kuidas ma suve veetsin", kirjeldavad nad sageli koos vanematega veedetud hetki. See ei ole tingimata reis kauge mere äärde, vaid siinsamas meie randades, linnast väljas, piknikul. Niisugune puhkus liidab pereliikmeid ja täiskasvanute juuresolekul on lastel ohutum. Tuleb leida aega ja suhelda, siis jääb kindlasti vähemaks ka probleeme.