Heakorrakonkursil tegid ilma elutööd
12. juuni 2014, 23:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Presidendi autasu saab tänavu teiste seas Karjamäe talu perenaine Meedy Hiielo, kes on üle poole sajandi oma Perjatsi külas asuvas majapidamises ilu loonud. Kõik kolm Ida-Viru võidukodu ongi inimeste elutööd.
Käsitöömeister Meedy Hiielol on turjal 85 eluaastat, aga heakorrakomisjon täheldas, et õuemuru oleks nagu žiletiga lõigatud ja lillepeenardes pole armu antud ühelegi rohuliblele.
"Ega mina muru ei niida, seda teevad tütar või tütrepoeg, aga ülejäänud aiatööd on minu ülesanne," rääkis Hiielo.
Kuigi tütar elab Tallinnas ning tütrepoeg töötab Soomes, on peale õueala niidetud ka selle ümbrus − kokku üle hektari maad. "Kui lapsed ja lapselapsed on õpetatud väikesest saati tööd tegema, siis nad mõistavad seda teha. Nad on Karjamäe talu külge kasvanud," rõõmustas perenaine.
Et töö toob Hiielo sõnul tervise, ei raatsi ta õiteilust kuidagi loobuda − aias leidub nii vanu taluaia lilli kui mõisapargist pärit roose. "Kui hommikul välja lähen, siis nad naeratavad mulle."
Mille üle vanaproua oma valdustes kõige suuremat uhkust tunneb? "Olen kõigega rahul, ma pole viriseja tüüp. Mõnus tunne on hommikul või õhtuvidevikus välja minna ja tunda rahulolu enda loodud kodu üle."
Hiielo väärtustab ka presidendi käepigistust, mis kauni kodu konkursi võiduga kaasneb. Eriti kõrgelt hindab ta aga 1965. aastal Kohtla-Järve rajooni metsamajandi töötajate heakorrakonkursil saadud esimest kohta.
"Tollal üleriigilisi heakorrakonkursse ei korraldatud − see tehti metsamajandi ulatuses ja inimesed suhtusid sellesse halvasti. Üks ütles minu mehele: "Sinu naine on kommunist, kaitseb Stalini varandust." See oli väga solvav."
Hiielo kinnitas, et ei teinud midagi kommunistliku partei jaoks, vaid kodu korrashoid on temasse lapsest saati sisse kasvatatud.
"Mäletan, kui rohisin tüdrukuna juurviljapeenraid, siis isa ei lubanud, et varbajäljed oleksid peenraservas − need pidid olema peenarde vahedes. Kusjuures peenardel olid noolsirged servad. Isa oli elukutselt aednik ja käis Vaivara mõisa aedniku juures praktikal − sealt sai ta sellise kasvatuse ja andis meile edasi."
Perjatsi külas oli ka Meedy Hiielo isa sünnikodu, aga Karjamäe tallu tuli ta miniaks. "Hakkasime siia kodu rajama 1960. aastal, kui talust oli alles ainult vundament. Eks ma püüa oma aiaga hoida seda vana külavaimu, kui igaühel oli oma maja ümbrus talutöö kõrvalt ilus ja korras."
Koduks kasvamine
Angela ja Tiit Luiksoo majapidamine Kiviõli lähedal on samamoodi aastakümnete vältel tõeliseks koduks kasvanud. "Minu vanavanemad hakkasid siin toimetama 1950. aastatel," rääkis Tiit Luiksoo, kes on selle kohaga seotud lapsest peale. Alates 2000. aastast vastutab tema pere hoolitsuse järjepidevuse eest.
Luiksoode kaunist elamisest on pikemalt kirjutatud 2006. aasta Maakodu juuninumbris.
Sama ajakiri pühendas mullu oktoobris mitu lehekülge Aseri vallas Kõrtsialuse külas asuvale Ojamäe talule, mis tänavusel heakorrakonkursil samuti pjedestaalile tõsteti.
Muuseas, Ojamäe talus on olemas mõlemad: nii oja kui mägi. Aed ongi rajatud mäe nõlvale ja oja kaldale. Talus elab koos kolm põlvkonda. Haljastus ja maastikukujundus on vanaperenaise Kaarin Orase suur huvi, mida ta on saanud maal elades rakendada.
Suured õuealad
Ida-Viru linnad ja vallad esitasid tänavu konkursile "Kaunis Eesti kodu 2014" viis majapidamist, mille hulgast omavalitsusliidu heakorrakomisjon valis üleeile ja eile toimunud ringsõidul välja kolm paremat. Kõige paremini haljastatud omavalitsuseks tunnistati Sillamäe. Võitjad saavad Eesti Vabariigi presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt autasu.
Heakorrakomisjoni liige Urve Erikson ütles, et linnad ja vallad oskavad päris hästi hinnata, millised kodud on väärt üle-eestilist tähelepanu ning millised Ida-Virumaa omavalitsusliidu tänukirja ja lipuviiru, mis kingitakse igast omavalitsusest neljale majapidamisele.
Heakorrakomisjoni esimees Ants Rummel ütles, et presidendi autasu vääriliseks osutusid seekord sellised majapidamised, kus aed on rajatud pikkade aastate vältel ning seal kasvavad väärtuslikud taimed ja puud. "Sealjuures pole tegemist tillukeste linnakruntide, vaid üle hektari suuruste õuealadega, mida korras hoitakse."
Eriksoni sõnul ongi tänavuse konkursi eripära see, et võidukodude hulgas pole ühtegi uusehitist ega äsja rajatud aeda, kus kasvaksid mõned põõsad ja peenraid kataks graniidikillustik. "Tänavuse valiku võib kokku võtta sõnadega, et kõik on elutööd."