Peaministrit pommitati seinast seina küsimustega

Proua Valentina oli üks neist, kes sai kuuldavale tuua selle, mis südamel: "24 aastat tagasi oli referendum ja me kõik hääletasime vaba Eesti poolt. Olen kuulnud president Ilvese ja eelmise peaministri Ansipi väljaütlemist, et nemad ei anna Savisaarele kätt. Aga teie, härra Rõivas?" Valitsusjuht ütles, et see on küsimus elementaarsest viisakusest ja pole põhjust kellegi kätt tõrjuda. "Mis puudutab koostööd poliitikas, siis see on palju keerulisem. Pean tunnistama, et kahjuks on Savisaare poliitika ja hoiakud aja jooksul väga palju muutunud. Seetõttu on tal väga keeruline leida Eesti poliitikas neid jõude, kellega koos valitsust teha. Ja seda mitte seetõttu, mida ta kunagi ammu tegi, aga just seetõttu, milline on tema maailmavaade olnud viimastel aastatel." Foto: Peeter Lilleväli

Peaminister Taavi Rõivas ei kogunud küll teisipäeva õhtul Jõhvi kontserdimajas täissaali, ent huvilistel, kes tulid noorukese valitsusjuhiga kohtuma, oli küsimusi rohkem, kui adressaat vastata jõudis.

Pärast sissejuhatust, kus Taavi Rõivas kiitis suurte investeeringute eest Sillamäe sadamat ja VKGd, mida ta oli samal päeval külastanud, ning tutvustas järgmise aasta riigieelarvet, oli umbes pool tundi kohaletulnute küsimuste päralt.

"Võite küsida ükskõik mis teema kohta. Püüan kõik ära vastata, nii hästi kui oskan," julgustas valitsusjuht.

Sõjahaudade hooldajana tuntud Andres Valme, kes käis hiljuti Donetski ja Luganski oblastis, intervjueeris peaministrit Ukrainaga seotud teemadel: kuidas kontrollitakse, et Eesti riigi Ukrainale antav humanitaarabi jõuab õigesse kohta, ja valitakse need inimesed, kes tuuakse Eestisse ravile?

Rõivas selgitas, et kõik Eestisse ravile saabunud Ukraina elanikud on olnud haavata saanud tsiviilisikud. Valikul lähtutakse sellest, et kannatanul on diagnoos, mida kohapeal ei saa mingil põhjusel ravida, aga Eestis on vajalik võimekus olemas.

"Inimeste hulk ei ole iseenesest väga suur, me ei räägi sadadest ega tuhandetest, vaid kümnetest inimestest. See on väike, aga inimlik panus. Samamoodi aitame natukene ka rehabilitatsiooniga. 15 inimest on rehabilitatsioonikeskuses Selis. Keda sinna saadetakse, otsustatakse kohapeal, poliitikud sellesse kuidagi ei sekku," selgitas Rõivas.

Tema sõnul aidatakse Ukrainat ka rahaga. "Meil on arenguabiks kokku aastas paarkümmend miljonit eurot. Eelmisel aastal läks kõige rohkem raha Afganistani, sel aastal suure tõenäosusega Ukrainale, mis on ka loogiline."

Miks on Eestis NATO sõdurid?

Noor meesterahvas, kes tutvustas end Afganistani sõja veteranina, nägi küsitavusi nii Eesti välis- kui majanduspoliitikas. "NATO lepingus on öeldud, et kõik liikmesriigid peavad suutma end ise kaitsta. Miks on Eesti territooriumil NATO sõdurid? Teine asi − miks vaatate ettevõtluse arendamisel ainult lääne poole, kui võiks vaadata nii ida kui lääne poole ning teha raha?"

Meesterahvas, kes kõneles nii vene kui eesti keeles, tegi teisigi etteheiteid alates jahedast suhtumisest Ida-Virumaa tööstusparkidesse kuni Euuroopa Liidu suhkrutrahvideni.

"Ei pea muretsema suhkrutrahvide pärast, Eesti saab Euroopa Liidust toetusena kordades ja kordades rohkem, kui ise sinna panustab," kinnitas Rõivas, lisades, et konkreetselt Ida-Virumaale jõudis eelmisel rahastusperioodil mitusada miljonit eurot.

"Ütlete, et tööstusparkidesse suhtutakse jahedalt, aga võib-olla on huvitav teada, et need on tekkinud riigi toel ja Euroopa raha kasutades. Võtame kas või Sillamäe sadama − kohtusime Tiit Vähiga, midagi polnud jahedat, väga asjalik arutelu oli. Veel jahedusest − Valgevene suursaadik käis mul külas. Näitasin talle, kus on Sillamäe, rääkisin, et seal on 16 meetrit sügav kanal ja sealt on võimalik viia Valgevene kaupasid igale poole Euroopasse," rääkis Rõivas.

Enda sõnul on ta tõstnud paljudes kohtades esile ka Narva tööstusparki, kinnitades, et see on väga hea koht investeerimiseks ja logistikakeskuse tegemiseks.

"Mina küll usun Ida-Virumaa majandusse. Kui räägime veel investeerimisest Ida-Virumaale, siis riik investeerib Eesti Energia kaudu praegu 900 miljonit eurot Auverre. Mul ei tule meelde, kas meil on veel kusagil Eestis ühtegi ehitusplatsi, mille maksumus on sada miljonit. Aga Auveres me räägime ehitusest, mis maksab 900 miljonit!"

NATO sõdurite teemat kommenteerides meenutas valitsusjuht NATO aluslepet, mis ütleb järgmist: rünnak ühe NATO liikmesriigi vastu on rünnak kogu NATO vastu.

"NATO on oma loomult rahutagamisorganisatsioon. NATO pole muuseas mitte kunagi kedagi rünnanud, aga on deklareerinud, et kui ükskõik kes kavandab ükskõik millise liikmesriigi vastu mingit aktsiooni, võib ta arvestada sellega, et tema vastu pöördub maailma kõige suurem sõjalis-poliitiline organisatsioon. Ja see, kuidas NATO oma kaitset korraldab, on organisatsiooni enda otsustada."

Rõivas rõhutas, et Eesti on iga kell valmis ka ise ennast kaitsma − selleks on väga korralik kaitsevägi −, aga samal ajal saab toetuda ka liitlastele. "Eesti on hästi kaitstud ja meil pole mingit sõjaohtu, sest peaks olema täiesti hullumeelne mõelda Eesti ründamise peale. Kes julgeb NATO-le kallale minna? Come on!"

Räägime Ida-Virumaast!

Sõtke külas asuva Orava talu peremees Priit Orav andis korduvalt märku, et võiks piirduda Ida-Virumaa kohta käivate küsimustega, ja sai lõpuks viimase küsijana võimaluse seda teha. Teda huvitas, millal ehitatakse Jõhvi ja Narva vahele korralik neljarealine maantee, mis parandaks liiklusohutust. "Saan aru, et plaan seda teha on umbes aastal 2040, aga kas ei saaks natukene varem?"

"Peaks kõigepealt järele vaatama, millal tee-ehitus tegelikult plaanis on, aga kui puusalt ja kiiresti öelda, siis see  tundub loomulikult loogiline. Kui vaadata Tallinnast väljuvaid teid, siis kõige tihedama liiklusintensiivsusega on just nimelt see tee, mis siia tuleb," vastas Rõivas.

Valitsusjuhi sõnul ei saa paljud aru, miks Tallinna-Tartu maanteel on ehitatud neljarealiseks 40 kilomeetrit, aga Tallinna-Narva maanteel sadakond. "Mõlemat suunda tuleb edasi arendada. Kui ütlete, et Jõhvi ja Narva vaheline lõik on maakonnas kõige tähtsam, siis olen valmis sellega nõustuma," ütles Rõivas, kuid hoidus konkreetsematest lubadustest, soovitades selles küsimuses kõneleda Ida-Virumaalt valitud riigikogu saadikutega.

Küsimused, mis jäid esitamata

Pensionil mäeinsenerid Rein Rahuoja ja Viktor Nikolai, kes olid paberile pannud hulga küsimusi ja lootsid neist kas või mõnegi kontserdimaja kammersaalis kuuldavale tuua, lahkusid teisipäeva õhtul pettunult.

"Kohtumise algul lubas Taavi Rõivas kõigile küsimustele vastata, aga kell 18.50 lõpetati kohtumine, kuna kell 19 pidi kinoseanss algama! Ma ei saanudki midagi küsida," pahandas Rahuoja.

Mida vanahärrad, kes on aastakümneid panustanud põlevkivitööstusse, teada soovisid?

"Mina tahtsin küsida julgeoleku kohta. Kui lugeda venekeelseid kommentaare, siis need on absoluutselt Eesti vastased. Kuivõrd on valitsus kursis, kui palju on neid inimesi, kelle peale ei saa loota?" esitas Nikolai küsimuse, mis jäigi paberile.

Rahuoja soovinuks teada, kuidas suhtub valitsusjuht, kes on lubanud abielluda, aga pole seda veel teinud, kooseluseadusse, mis oli samal päeval riigikogus arutusel.

"Meie Viktoriga oleme liiga vanad, et seda heaks kiita. Oleme ühe naisega juba peaaegu 50 aastat elanud ega saa aru, milleks seda seadust vaja on. Kas sellest on vaja üldse nii kõvasti rääkida? Las [geid - toim.] tegutsevad, aga kas rahvas peab sel teemal nii palju kaasa mõtlema?"