Voka naised kodustavad põhjaameeriklaste lemmiktoitu

Maapähklivõi koosneb 100 protsenti purustatud pähklitest. Tia (vasakul) ja Katja ei tee seda siiski käsitsi, vaid spetsiaalse veski abil. Foto: Matti Kämärä

Tia Ruutopõld kasvas üles Kanadas, kus elu ilma maapähklivõita on kujuteldamatu, ent ei osanud sellest pikka aega midagi arvata. Nagu ka Katja Loide, kes mekkis seda esimest korda 15 aastat tagasi. Nüüd on mõlemad pööranud selle tervisliku maiuse usku ja loodavad sellega teisigi nakatada.

Kanadas on maapähklivõi- ja moosikihiga saiaviil tüüpiline lõunaeine, mida lastele kooli kaasa pannakse. "Mina seda lapsena ei söönud. Kasvasin eesti peres ja sõime rohkem eestilikke toite," meenutab Tia, kes viimased paarkümmend aastat elab oma esivanemate sünnikodus Voka külas Tamme talus. Sõprus maapähklivõiga algas alles ülikoolipõlves, kui Tia käis suvevaheaegadel puude istutamisega raha teenimas. "See oli tükitöö ja füüsiliselt väga raske. Siis hakkasin saia peale maapähklivõid määrima, sest see andis energiat ja jõudu. Alguses ma paljalt ei tahtnud, panin kas mett või moosi peale, aga nüüd mulle meeldib lusikaga purgist süüa." Mõte hakata valmistama maapähklivõid kohapeal, selle asemel et seda purkide viisi Kanadast tassida või tuttavatelt tellida, sündis kahasse Katja Loidega, kes peab MTÜna tegutseva spordiklubi Finifit juhina lugu tervislikest eluviisidest. "Meie pojad Keith ja Ekke on sõbrad. Kõik algas sellest, et Keith tuli Tia juurest ja rääkis, et sõi maapähklivõid, mis oli nii maitsev. Teadsin, et selline asi on olemas, olin seda 15 aastat tagasi proovinud, aga tookord ma ei arvanud sellest midagi. Nüüd maitsesin uuesti ja hakkas meeldima. Ükskord istusime Tiaga köögis maha ja mõtlesime, et võiks seda ise tegema hakata," jutustab Katja.

Hea ajastus

Aasta tagasi võetigi pähklivõitegu ette. "Minul oli parajasti tervislikel põhjustel olukord, kus oli rohkem aega, ja Tia oli samal ajal lõpetanud lambapidamise ega tahtnud enam nii palju liha süüa," meenutab Katja asjade sobivat kokkulangemist. "Aga Eestis on ikkagi külm ja on vaja energiat," põhjendab Tia liha asendamist toitva pähklivõiga. "Tegelikult meeldib mulle isegi rohkem mandlivõi, mida nüüd samuti valmistame. Sõbrad Kanadast ütlesid, et mis te teete pähklivõid, seda on igal pool saada, tehke parem mandlivõid, mis on tõeline delikatess." Tamme talu maapähkli- ja mandlivõi on puhta maitsega, sest sinna pole lisatud ei soola ega suhkrut. "Purgis on 100 protsenti röstitud maapähkel või mandel. Selle poolest erinevad meie valmistatud võid Eesti poodides pakutavast, et sinna on enamasti lisatud soola ja suhkrut ning õli, mis teeb toote odavamaks ja selle konsistentsi natukene vedelamaks. Tegelikult pole mingit vajadust midagi juurde panna ja puhtana on maitse minu meelest kõige parem," leiab Tia. "Meie pähklivõi on ka värskem, sest on siinsamas Eestis tehtud. Tahame hakata seda ka kaaluga müüma. Kui ostja silme all kaalume, siis ta näeb, et see on täiesti värske kraam," lisab Katja. Oma purgiga tulles on ka hind odavam. Valmispakendatuna maksab 50grammine purk maapähklivõid alates 2 eurost. Praegu saab Tamme talu toodangut osta Jõhvis promenaadi talupoes ja Tallinnas NOPi delipoes, aga tellitakse ja ostetakse ka otse tegijatelt.

Maapähklivõi või -võie?

Kuna Eesti kaubanduses selliseid pähklisorte, mis sobivad või tegemiseks kõige paremini, ei liigu, on Tia ja Katja mõelnud ka pähklite sissetoomisele. "See tõmbabki meid käima, et siin on veel nii palju arenguruumi," tõdevad ettevõtlikud naised. Siiani on ühise ettevõtmisega liigutud edasi samm-sammult, liigselt tormamata. "Alustasime aasta tagasi ja võtsime asja rahulikult. Mõtlesime, et naudime seda, mida teeme, ja siis avanevad ka võimalused. Ettevõtjaks saamine vajab samuti õppimist: kuidas taotleda veterinaar- ja toiduametilt koduköögi tunnustust, mida on vaja teha, et saada kasutusluba, mida trükkida etiketile," loetleb Katja. Tekst etiketil on napp, ent ometi oli kõvasti peamurdmist, mida sinna kirjutada, sest sõnakasutus on täpselt reguleeritud. "Näiteks ei saa panna "naturaalne maapähklivõi", sest maapähkel ongi naturaalne, sama hea oleks kirjutada naturaalne vesi. Sõna "maapähklivõi" ei tohtinud aga kasutada sellepärast, et see pole tehtud piimast. Seetõttu on sildil "maapähklivõie"." Tiitlist "mahe" loobuti aga kaalutlusel, et see kergitaks märgatavalt hinda. "Mahemandel on nii kallis. Parem kui inimesed saaksid tervislikku toitu, ilma et peaks jube kallist hinda maksma," arutleb Tia.

Liialdada ei maksa

Mõlemad kinnitavad, et või valmistamine on selle ettevõtmise juures kõige lihtsam. Spetsiaalse võimsa veskiga jahvatatakse pähklid või mandlid peeneks, kuni eraldub õli ja tekib pastataoline mass. Kodustes tingimustes võib pastat valmistada ka köögikombainiga. "Siiani pole me reklaami ja turundust teinud, sest enne pead vaatama, kui palju suudad toota. Nüüd on see, kuidas võid teha ja purki panna, käpas ning on vaja pühenduda tutvustamisele ja turustamisele," ütleb Tia. Esimest korda kaubeldi maapähklivõiga Viru Toidu jõululaadal, et testida kohalikku turgu. "Kogesime, et enamik inimesi ei tea maapähklivõist midagi, pole seda proovinud ega oska ka tarvitada." Tia ja Katja näevad sihtrühmana kõiki, kes hoolivad tervislikust toitumisest. "Eriti tahaks, et lapsed saaksid tervislikku toitu ega haaraks krõpsupaki järele. Seda on hea kaasa panna − kõht saab täis ja toit on tervislik." Ühelt poolt on pähklivõi väga kaloririkas toode, samas soovitatakse seda foorumites kaalulangetajatele. Kuidas seda vastuolu selgitada? "Soovituslik kogus päevas on kuni 2 supilusikatäit," möönab Katja. "Aga kuna pähklivõi on väga toitev, ei teki isu midagi juurde näksida − enesetunne on niigi hea. Vähesed tulevad selle peale, et võid õunatükile määrida − see on nii tervislik kui maitsev. Kui pähklivõid lastele pakkuda, võiks panna peale kihi mett või moosi," jagab ta näpunäiteid. Nii maapähkli- kui mandlivõid võib kasutada ka küpsetistes, kastmetes ja smuutides. Tia näiteks teeb mandlivõist pudrusilma.

Mitmekülgsed naised

Paar nädalat tagasi saatis Tiat ETV saatesarja "Meie inimesed" võttegrupp. Ta ise arvab, et valiti välja oma väliseesti tausta ja elustiili pärast, millesse 20 aastat kuulusid lambad. "Enam ei pea pügama, heina tegema, villa pesema... Seda kõike oli väga tore teha − õppisin ka traktorit juhtima −, aga nüüd tahaks midagi muud," räägib Tia. Maapähklivõi pole siiski välja tõrjunud kõiki vanu tegevusalasid. Nii jätkab Tamme talu perenaine majutuse pakkumist, teeb tõlketöid ja valmistab lambarasvast küünlaid. Katja on aga tervislikel põhjustel asendanud aeroobikatrennid hingamiskunsti õpetamisega. Teadlaste ööl tutvustas ta teadliku hingamise nõkse õpilastele ja õpetajatele. Lähiajal soovib ta Jõhvis avada praksise, kus saab klientidega individuaalselt tegelda.

"Maapähklivõiga tahame aga jõuda nii kaugele, et enam ei saaks ainult kulusid tasa, vaid see tegevus annaks ka sissetulekut," sõnastavad Voka ettevõtlikud naised oma eesmärgi.

Tia ehk Kanada pähklivõi küpsised

200 g sulatatud võid

200 g pähklivõid

1 kl valget suhkrut

1 kl pruuni suhkrut

2 muna

2 1/2 kl jahu (soovitatav kasutada erisuguseid)

1 1/2 tl söögisoodat

1 tl küpsetuspulbrit

1/2 tl soola

Sulata või, lisa suhkur, söögisooda, küpsetuspulber, sool, pähklivõi, munad ning sega kõik korralikult läbi. Lõpuks lisa jahu.

Rulli sõrmede vahel teelusikatäiesuurused pallid ja aseta need küpsetuspannile, 12 tükki korraga. Vajuta kahvliga peale ristimuster. Küpseta ahjus 190 kraadi juures 8-10 minutit või kuni ääred hakkavad pruunikaks minema.

Sidruni-mooni-mandlikook

Katja kinnitusel valmib kook kiirelt ja lihtsalt; retsept pärineb raamatust "Aluseline toit sinu tervise heaks".

4 muna

60 g mett

200 g võid 

250 g mandlivõid või jahvatatud mandleid

1 tl küpsetuspulbrit

3 väikese või 2 suure sidruni peeneksriivitud koor ja mahl

2 sl mooniseemneid

Katteks võib kasutada sulatatud tooršokolaadi.

Klopi munad ja mesi kausis segamini. Teises kausis sega hoolikalt või ja mandlivõi (või jahvatatud mandlid). Lisa vähehaaval munasegu, seejärel küpsetuspulber, sidrunikoor ja -mahl ning mooniseemed, sega hästi läbi. Kalla tainas 20-25sentimeetrisesse lahtikäivasse koogivormi ja küpseta 30 minutit, kuni kook on pealt kuldpruun (kata fooliumiga, kui kook hakkab liiga kiiresti pruunistuma). Kook on küps, kui see peale vajutades kergelt vetrub või kui koogi keskele torgatud terav nuga on välja tõmmates puhas. Jahuta restil, soovi korral kata sulašokolaadiga.