/nginx/o/2019/05/03/12133577t1hca5b.jpg)
Lüganuse ja Alutaguse valla territooriumile kavandatavas Uus-Kiviõli kaevanduses tuleb keskkonnaameti kehtestatud lisanõuete raames taaskasutada ka 40 protsenti põlevkivi kaevandamise käigus maa peale toodavast aherainest.
Uus-Kiviõli kaevanduse juurde suuri mägesid ei teki
/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
4. mai 2019, 00:01
Keskkonnaamet seadis Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse kaevandamisloa andmise eelnõus kaevandajale 20 lisanõuet võimalike keskkonnahäiringute ennetamiseks. Näiteks puhta joogivee tagamiseks peab kaevandaja juba enne põhjavee alandamist rajama alternatiivse veevarustuse. Ümbruskonna elanikele rahu tagamiseks on lõhketööd keelatud puhkepäeviti ning argipäeviti kella 22-8. Lõhketöid tuleb teha minimaalsete võimalike laengutega.
Elanike kinnisvara kaitsmiseks dokumenteeritakse enne lõhketööde alustamist kaevanduspiirkonna lähedal asuvate hoonete seisund, et vajaduse korral saaks tuvastada kaevandamisega kaasnevaid kahjusid ning neid majaomanikele kompenseerida.
Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme sõnul seati kaevandajale ka suhteliselt ambitsioonikas kohustus võtta 40 protsenti põlevkivi rikastamisel tekkivat aherainet taaskasutusse. "Samuti on kaevandajal vajaduse korral kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju ning seda sõltumata oma süüst," märkis ta.
Uus-Kiviõli kaevandust kavandava Eesti Energia projektidirektor Veljo Aleksandrov lausus, et keskkonnaameti seatud nõuded on märksa rangemad kui need, mida tuleb täita praegu tegutsevas Estonia kaevanduses. "Neid nõudeid on võimalik täita. Kuid see nõuab lisakulutusi ja ka teistsugust töökorraldust," sõnas ta, oskamata enne kõigi nõuete üksikasjalikku analüüsi öelda, kui palju selle tulemusel kaevandatud põlevkivitonni omahind tõuseb.
Uus-Kiviõli aastaseks kaevandamismahuks on arvestatud kuus miljonit tonni. Laias laastus arvestatuna tuuakse selle käigus igal aastal maa peale ka kolm tonni aherainet, millest ligemale poolteist tonni tuleks taaskasutada. Aleksandrovi sõnul on võimalik eesmärki täita. "Aherainet on aastatega üha rohkem taaskasutusse läinud, põhiliselt tee-ehitusse," ütles ta, märkides samas, et palju oleneb ka sellest, kuivõrd aktiivne ehitustegevus parajasti piirkonnas toimub. Põlevkivi kaevandamisel tekkivate miljonite tonnide aheraine kasutamist on kaalutud ka tulevase Rail Baltica raudteetammi rajamisel.
Ida-Virumaale Alutaguse ja Lüganuse valda plaanitava Uus-Kiviõli kaevanduse kohta andsid oma nõusoleku maavarade komisjon, Alutaguse ja Lüganuse vallavalitsus, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning kultuuriministeerium. 12. novembril 2018 toimunud avalikul rahvakoosolekul arutati kaevandamisloa andmist kohalike elanikega.
"Mõistame inimeste hirme ja muresid Uus-Kiviõli kaevanduse võimalike keskkonnamõjude pärast. Ka meile on väga oluline hoida ja kaitsta sealset keskkonda. Seepärast korraldasimegi mitmeid uuringuid, samuti keskkonnamõju hindamise, et omada parimaid teadmisi, kuidas tagada hea keskkonnaseisund. Uuringute tulemustele tuginedes määrame kaevandusloale tingimused, mille täitmine on kaevandajale kohustuslik keskkonnahäiringute ennetamiseks," selgitas Martin Nurme.