Venemaa kodanik püüdis eurovalimiste pealt teenida

Eelmised Euroopa Parlamendi valimised toimusid 2014. aastal. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Reformierakondlased püüdsid ühte Narva jaoskonnakomisjoni tööle sokutada Venemaa kodanikku, mis aga on seadusega vastuolus.

Euroopa Parlamendi valimise seaduse kohaselt esitab osa jaoskonnakomisjoni liikmekandidaate kohalikule esinduskogule valla- või linnasekretär ning osa valimistel osalev erakond.

Narva linnakantselei asjaajamisteenistuse juhataja Kairi Johannes ütles, et kõik Narva jaoskonnakomisjonidesse tööle kandideerinud esitasid vajalikud nõusolekud, märkides ära ka oma isikuandmed. Kõik kandidaadid kinnitasid muu hulgas sedagi, et on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu riigi kodanikud, kelle alaline elukoht on Eestis. Ent hilisemal kontrollimisel selgus, et üks Reformierakonna kandidaatidest − keegi naisterahvas − on Venemaa kodanik.

"See oleks nagunii välja tulnud, isegi kui meie siin seda avastanud poleks," selgitas Johannes. "Me peame kõik jaoskonnakomisjonide liikmed kandma valimiste infosüsteemi ning seal peetakse arvestust isikukoodi järgi, st kohe oleks selge, et see ei sobi."

Johannes täpsustas, et tegemist ei ole avaliku elu tegelasega.

Selle eksimuse tõttu jäi Reformierakond ilma ühest kohast Narva jaoskonnakomisjonides, kuna asendusliikme esitamiseks enam aega ei jäänud.

Johannes lisas, et see on Narva puhul küll harv, ent siiski mitte harukordne juhus. "Meil on ka Venemaa kodanikest kandidaate olnud."

Lõpptulemusena võeti Narva kaheksasse jaoskonnakomisjoni erakondade esindajatena tööle 18 inimese asemel 17: kuus Reformierakonna, kuus Isamaa, kolm Keskerakonna ning kaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt.

Kokku võeti Narva linnavolikogu otsusega Narva kaheksa valimisjaoskonna jaoskonnakomisjonidesse tööle 85 inimest: 66 põhi- ja 19 asendusliiget.

Kui jaoskonnakomisjoni kuulumine on omaette töö, siis hääletuse käigul võivad Kairi Johannese sõnul silma peal hoida peaaegu kõik soovijad.