Ida-Viru nukumeistrid said kunstnikelt inspiratsiooni

Irina Kiviselg
, ajakirjanik
Copy
Anastassia Ärile andis inspiratsiooni Inglise maalikunstniku Chrales Burton Barberi maal "Pahategu".
Anastassia Ärile andis inspiratsiooni Inglise maalikunstniku Chrales Burton Barberi maal "Pahategu". Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Teisipäeval avati Kohtla-Järve kultuurikeskuses Svetlana Vetrova õpilaste loodud autorinukkude näitus "Pildist välja". 

Svetlana Vetrova autorinukkude stuudios harjutamas käivad käsitöömeistrid üllatavad publikut igal aastal ning tänavunegi kevad pole selle poolest erand: juba enne näituse avamist pälvisid nende tehtud nukud kultuurikeskuses suurt tähelepanu. Niipea kui stuudio juhataja ja Kohtla-Järve kultuurikeskuse töötajad need õrnad olevused klaasist vitriinidesse olid paigutanud, hakkas nende ümber huvilisi kogunema. Imetleti loominguliste daamide käsitööoskusi ning võrreldi nende töid kõrval asuvate maalidega: nimelt pöördusid stuudiolased tänavu inspiratsiooni saamiseks maalikunstnike poole ning tänu sellele on kunstnike loodud tegelaskujud nüüdseks nukkudena "ümber sündinud".

Valisime põneva, kuid samas väga keerulise teema.

Svetlana Vetrova

Muidugi ei püüdnud nukumeistrid saavutada sajaprotsendilist sarnasust − nende eesmärk oli säilitada iseloom ning anda edasi emotsioone, kuid mitte detaile. Seepärast on näiteks Alla Kazmina Lumeinglil seljas mustad rõivad. Maalil on kujutatud vaid osa figuurist, aga kuna poolikut nukku teha ei saa, pidi Svetlana Danilova fantaseerima ja mõistatama, kuidas võis Jeanne Hebuterne'i endale ette kujutada Modigliani...

Kustodijevi "Kaupmehe naine" inspireeris Gerri Orgmad, keda ei pelutanud isegi pildil olevate detailide rohkus, ning nõnda valmis kompositsioon, mis vitriini ära ei mahtunud − sellele leiti koht üleval vitriini otsas. Olga Bandurit köitis Karol Baki "Jumalanna", Natalja Boitsovat Vasnetsovi "Царевна Несмеяна". Stuudiolaste inspiratsiooniallikaks polnud aga siiski mitte ainult klassikud: Žanetta Šmõrjova näiteks meisterdas Kohtla-Järve kunstniku ja muinasjutuvestja Eduard Kondi muinasjutust pärineva päkapiku.

Näitusel on väljas 11 autori 25 nukku. Ning iga töö väärib põhjalikku tähelepanu − sellest kõnelevad esimeste külastajate arvukad vastukajad.

Põnev, kuid keeruline tehnika

"Valisime huvitava, kuid väga keerulise teema," tõdes autorinukkude stuudio juhendaja Svetlana Vetrova. "Otsisime kaua maale, arutlesime nende üle. Seejärel valisime vajalikke materjale, õmblesime, voolisime, meisterdasime. Mõni leidis kohe selle "oma", mõnel tuli aga tükk aega otsida, eksperimenteerida ja alustatut ümber teha. Kuid olen tulemusega väga rahul − ega me siis ilmaaegu ole nii palju aastaid [stuudio tegutseb kuuendat aastat  I.K.] kõikvõimalikke tehnikaid õppinud."

Meistrid kasutasid nukkude tegemiseks erisuguseid materjale, ent Jekaterina Potanina on ainus, kes viis oma idee ellu papjeemašee tehnikas − kui seda ei teaks, siis ei arvaks eluilmaski, et see nukk paberitükikestest tehtud on. "Tema töö kinnitab, et ka kõige tavalisemast materjalist, mis alati käepärast on, saab teha täiesti uskumatuid nukke," rõhutas juhendaja.

Häid sõnu kõigile

Eduka töö eest diplomeid kätte jagades lausus Svetlana Vetrova kõikide oma õpilaste kohta sooje sõnu ning tänas neid selle eest, et initsiatiivikad daamid mitte ainult ei viinud oma unistusi ellu, vaid aitasid tal ka uusi kunstnikke avastada. Ning tal on väga hea meel, et vahemaa innustunud daamidele mingi takistus ei ole: Vahtra loomekeskuses käivad peale kohtlajärvelaste harjutamas ka Jõhvi, Narva ja Sillamäe elanikud.

Tänavusel näitusel osaleb ka üks debütant − Žanetta Šmõrjova. Tema käib stuudios esimest aastat, kuid on juba jõudnud luua kogunisti kolm tööd.

"Kõik tulid suurepäraselt toime," võttis Svetlana Vetrova kokku. "Meie töös pisiasju pole, seepärast teeb kõige rohkem rõõmu see, et autorid on suure tähelepanuga suhtunud nii tegelaskujude loomisesse kui ka kangaste ja aksessuaaride valikusse. Kõik on valmistatud nende endi kätega ning minule on väga oluline, et tööd on tehtud igati hoolikalt."

Ka Kohtla-Järve kultuurikeskuse direktor Svetlana Korotkova on uue nukunäituse üle siiralt rõõmus: seda originaalset kogu saab näidata külalistele, keda nende majas käib palju. Seda enam, et ees on palju üritusi, sh linnapäev.

"Sugugi mitte iga linn ei saa millegi säärasega kiidelda, tänu Svetlana Vetrovale aga tuleb meile andekaid ja fantaasiarikkaid nukumeistreid üha juurde."

Käesolev õppeaasta on lõppemas, ent stuudiolased teevad juba tulevikuks plaane. Svetlana Vetrova sõnul avaneb neil stuudios järgmisel aastal kaks-kolm vaba kohta, seepärast tasub neil, kes nukkude meisterdamise kunstist samuti osa saada soovivad, kiirustada ja end kirja panna.

Nukunäitus jääb Kohtla-Järve kultuurikeskuses avatuks 17. juunini, sissepääs on tasuta. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles