Linnavõimud ei oska Vana-Narva papist maketiga midagi peale hakata (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Fjodor Šantsõn hakkas sõjaeelse Narva maketti mõõtkavas üks sajale maja maja järel tegema 1995. aastal. Nii nägi papist linn välja Narva raekoja saalis, ent 2019. aastal võeti makett lahti ning koliti ümber lattu. Maketi jaoks uue eksponeerimiskoha leidmise küsimus on juba kolm aastat lahtine.
Fjodor Šantsõn hakkas sõjaeelse Narva maketti mõõtkavas üks sajale maja maja järel tegema 1995. aastal. Nii nägi papist linn välja Narva raekoja saalis, ent 2019. aastal võeti makett lahti ning koliti ümber lattu. Maketi jaoks uue eksponeerimiskoha leidmise küsimus on juba kolm aastat lahtine. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Narva linna arhitektuuri- ja linnaplaneerimise amet koondab sõjaeelse Narva maketi looja Fjodor Šantsõni ning seetõttu on ka kastidesse kokku pakitud papist linna tulevik üha tumedamaks muutumas. 

Sõjaeelse Narva maketti loodi ja eksponeeriti aastaid tühjalt seisnud Narva raekoja saalis. Kuna nüüd läheb raekoda rekonstrueerimisele, pole papist maketi jaoks seal enam kohta. 

Vaadake Vana-Narva maketi kolmemõõtmelist versiooni (valmistanud Hades Geodeesia)  siit.

Möödunud kevadel koliti papist linn osadeks lahti võetuna õnnelikult uude, ajutisse ladustamispaika − ühte Narva endisesse lasteaeda. Sinnasamasse tehti ka maketi autori Fjodor Šantsõni ajutine töökoda.

Narva võimud pole suutnud 2016. aastast peale otsustada, mis Vana-Narva maketist edasi saab ja kus seda turistidele näitama hakatakse. Makett on väga populaarne, ehkki selle lõpliku valmimiseni on veel tükk tööd.

Selle kolossaalse töö − Narva ajaloo populariseerimise eest sai Fjodor Šantsõn 2015. aastal president Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe teenetemärgi.

Maketimeister koondatakse

Fjodor Šantsõn andis nüüd teada, et ta lastakse Narva arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ametist lahti. Seal sai ta maketi kallal töö jätkamise eest väikest palka ning samuti maksis amet kinni osa vajalike materjalide soetamiseks tehtud kulutusi.

Vana-Narvat alles hoida ei õnnestunud, nüüd siis jõuab kätte ka maketi tund.

Aleksandr Brokk

Narva linnakantseleist öeldi Põhjarannikule, et ametnikud ei kommenteeri Fjodor Šantsõni koondamist enne, kui linnapea Aleksei Jevgrafov puhkuselt tööle tagasi tuleb. Linnapea naaseb tööle 28. oktoobril.

Veel kevadel tegi Jevgrafov munitsipaalsele sihtasutusele Narva Linna Arendus ettepaneku võtta Šantsõn ja tema makett oma arvele. Šantsõn ütles Põhjarannikule, et tema ise ei võtnud Narva Linna Arenduse pakutud tingimusi vastu. "Seda pean ma tegema ja toda tegema ei pea − ning ainult poolteiseks aastaks." Maketimeister küsis Eesti keskmist palka.

Šantsõn teadis juba aprillis, et ta koondatakse ametist suure kaadrireformi raames. "Lihtsalt nad venitasid minu koondamisega viis kuud, seejärel hoiatasid mind kaks kuud ette ning alates 8. novembrist olen ma koondatud."

"Teen maketi nagunii lõpuni," sõnas Šantsõn. "Tegin seda ka enne nende juurde [arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ametisse] tulekut − ma ei töötanud siis kuskil − ning nüüd jätkan."

Ruumi kohta puudub selgus

Ebaselgus valitseb ka endise lasteaia ruumidega, kus asub maketimeistri ajutine töökoda ning kastidesse ära pakitud makett endale ajutiselt koha on leidnud. Šantsõni andmetel on ruumidele veel üks pretendent, nii et temal tuleb pärast koondamist kas koomale tõmmata või välja kolida. Šantsõni sõnul liigub kõik selle poole, et linnavõimud hakkavad talt üldistel alustel renti küsima. "Kuid see küsimus on 8. novembrini lahtine, kuna seni olen ma ikka veel nende juures arvel," märkis ta.

Kogu maketi ärapaigutamiseks kaalusid Šantsõn ja linnajuhid paaril varasemal aastal mitmeid võimalusi ning korraldasid isegi pakkumiskonkursi, ent kas ei olnud pakutud pinnad piisavalt suured või nõudsid kandetalad maketti avauste tegemist, sellega aga ei olnud meister nõus.

Praeguseks on teada üks sobiv variant: Tiimanni tänaval paikneva endise mööblivabriku haldushoone kolmandal korrusel asuv saal. Selle omanik on kohalik ettevõtja Aleksandr Brokk.

"Brokk tahab ka ning on nõus, kuid seal on üks aga: kommunaalteenuste eest tuleb maksta, mulle aga käib see üle jõu," kommenteeris Fjodor Šantsõn. "Mina võin otsustada mida tahes, ent lõppotsuse langetab ikkagi linn."

Küsimusele, kellele Vana-Narva makett kuulub, vastab Šantsõn kahemõtteliselt. "See on linna omandus, kuid mitte linnavalitsuse oma."

Sobiv saal on juba ootel

Ettevõtja Aleksandr Brokk kinnitas Põhjarannikule, et on huvitatud sellest, et Vana-Narva makett tema ruumidesse paigutataks. Remonti ja kõige vajalikuga varustamisse investeeris omanik mitu tuhat eurot, nüüd kulub veel kuu aega ja siis on kõik valmis.

"Mul on isegi 40 ruutmeetri võrra suurem ruum, lisaks on olemas saal, kus saab jutustada ja filmi näidata, nii et see on igati hea koht," on ta veendunud.

Brokk tõdes kahjutundega, et maketi tulevikku on arutatud juba mitu aastat, võimud unistavad maketi jaoks uue hoone ehitamisest, ent asi pole liikuma hakanud ning papist linn tolmub lahtivõetuna kastides. "Ma kardan, et me jääme sellest ilma..."

"Kujutage ette, et läheb mõni aasta mööda ning Fjodor ei saa mis tahes põhjustel sellega enam tegelda. Kes siis maketi kastidest välja võtab ja kokku paneb? Võib-olla linnapea Aleksei Jevgrafov või linnaarhitekt Ivan Sergejev? Siis me lihtsalt veame maketi jaanipäeval kõik koos Narva linnusesse lõkkesse... Vana-Narvat alles hoida ei õnnestunud, nüüd siis jõuab kätte maketi tund," ütles Brokk kriitiliselt, avaldades lootust, et läbirääkimised algavad taas ning leitakse sobiv lahendus.

Tagasi üles