Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/01/13130655t1hd490.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12854408t1h7864.jpg)
Jõhvi kontserdimaja aasta lõpetas 30. detsembril Eesti Kontserdi aastalõpukontsert, kus kõlas Tallinna kammerorkestri ning Kalle, Kristjan ja Liisa Randalu esituses Mozarti ja Kristjani enda kirjutatud muusika. Põhjarannikul õnnestus pärast kontserti teha Randaludega lühiintervjuu, kus räägitakse kodus olemisest, asüülist ja tulevikuvõimalustest.
Kontserdi ajal jõudsin mõelda, et naljatan intervjuus, et kontserdi kompositsioon meenutab Mozarti muna (Mozartkugel), mis on samal ajal kui Kinder Suprise, kus sees on Kristjani teos "Inner Asylum" / "Sisemine turvapaik" vioolale, klaverile ja kammerorkestrile. Aga selle kujundi rikkus see, et kontserdi lõpus kõlas lisapalana virtuoosne lugu klaverile neljal käel ning vioolale ja orkestrile "Igaühel oma klaver ja orkester", mis oli tõlgendus loost "Igaühel oma pill".