Rahvatants hoiab Maidlas seltsielu erksana

Naisrahvatantsurühm Omasoodu Maidla rahvamaja laval jalga keerutamas.

FOTO: Melani Lindeberg

2. veebruaril tähistasid 20aastane segarahvatantsurühm Lampjalakesed ja 30aastane naisrühm Omasoodu Maidla rahvamajas oma aastapäevi kontserdiga "Õitse ja haljenda, kodumaa".

Lisaks sünnipäevalastele tantsisid kontserdil naisrühm Tammiku Ida-Virumaalt ning segarühmad Segapidi ja Kakerdajad Lääne-Virumaalt − kokku ligi 80 tantsijat. 

Lampjalakestel on kahekümne hooaja jooksul olnud kolm juhendajat. Rühma lõi omaaegne Maidla rahvamaja kunstiline juht Eve Lill (varem Tats). Mitu aastat juhendas rühma Ingrid Korjus ja viimased neli aastat on seda teinud sama kollektiivi tantsija Merike Hobolainen.

Segarühma Lampjalakesed eripära on Omasoodu juhendaja Maris Kriisa sõnul see, et viimastel aastatel on kollektiivis olnud rohkem mehi kui naisi.

Palju agaraid tantsijaid 

"Tavaliselt on nii, et naised tulevad tantsima ja mehi pole võtta, aga seal on vastupidi: naisi otsitakse juurde. Põhituumik on aastatega samaks jäänud: Merike koos abikaasaga ja Junika Kolga on seal tantsinud lausa algusest peale. Mina ise tantsin samuti Lampjalakestes ja Merike tantsib ka minu rühmas Omasoodu," tutvustab Kriisa.

Nii Kriisa kui Hobolainen on käinud rahvatantsujuhtide koolis, mille lõpetasid ühel ajal. Ka naiste pereliikmed käivad tantsimas. Mõlemad rühmad on Maidla rahvamaja kollektiivid ja nõnda sündiski idee koos aastapäevi pidada.

Omasoodul on käsil juba 30. hooaeg. Esimesed naisrahvatantsurühma juhendajad olid Andra Käärt ja Velve Mäetaga. Vahepeal oli juhendaja Eve Tats, siis Helju Veedam. Seejärel oli hetk, mil Omasoodu oli paar aastat varjusurmas. Kriisal tekkis mõte rühm taaselustada. 

"Kuna ise olen juba kooliajal Omasoodus tantsinud, tegin naistele 2012. aastal ettepaneku uuesti kokku tulla. Alates sellest ajast olen rühma juhendanud ja minu klaverisaatjaks sai Eda Kadastik. Nõnda oleme koos kasvanud: Edal ei olnud esialgu klaverisaatja kogemust ega minul tantsujuhi oma," meenutab Kriisa. Läks nõnda hästi, et kohe esimesel korral, 2014. aastal kvalifitseeruti suurele tantsupeole, tantsiti ka mullusel suurel peol.

Tantsida soovijaid on nii palju, et praegu on Omasoodus tosina tantsija asemel suisa kaheksateist. Tantsuhimulisi on veelgi, nii et Kriisal on juba mõte teine rühm lisaks teha. 

Tantsida on mõnus 

1991. aastal sündinud Kriisa puutus esimest korda rahvatantsuga kokku tänu emale, kes sellega tegeles. Ametilt on ta eelmise aasta sügisest Lüganuse kultuurikeskuses kultuurikorraldaja ja lisaks juhendab ta 2015. aastast hobi korras Tammiku naisrühma.

Miks inimesed Kriisa arvates üldse rahvatantsuga tegelevad? "Eks tegu ole toreda ajaviite ja seltskondliku värgiga. Inimesed tulevad kokku, liigutavad end mõnusalt. Aasta läbi on esinemised ja nii Lampjalakesed kui Omasoodu teevad suviti ka paar väljasõitu. Viimastel aastatel oleme kasutanud üleeuroopalise folkloorifestivali "Europeade" võimalusi ja näiteks tänavu sõidame Leedusse tantsima.

Naisrühmaga oleme käinud Poolas, Prahas Tšehhimaal ja Makedoonias. Segarühm on samuti käinud Poolas, lisaks Rootsis ja Saksamaal. Koos tehakse peale tantsimise muudki. Näiteks Lampjalakesed on käinud aastaid koos metsa istutamas ja naisrühm on lisaks tantsutuuridele teinud ühiseid ringsõite," räägib Kriisa.

Vahetekstidena loeti kontserdil kaunist eesti luulet, mille on kirjutanud idavirulased. Kontsert oli pühendatud Tartu rahu 100. aastapäevale ning tegu oli ühtlasi kingitusega Eestile. 

Tagasi üles
Back