Naistepäev algab Marina Kaljuranna ja Kaevuri meeskooriga

Marina Kaljurand: "Olen nõukogude ajal kasvanud, elanud ja töötanud. Jah, ka mina mäletan seda, kui toodi see kohustuslik närtsinud tulp, peeti mingi kõne ja mindi laiali. Fookus on läinud sisulisele arutelule. Ja see mulle tõesti väga meeldib!"

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Naistepäevalaupäeval, 7. märtsil kell 12.30 astub Jõhvi keskraamatukogu suure saali salongilõunal ühes meeskooriga Kaevur üles suursaadikust Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand. Räägitakse naiste õigustest ja süüakse kringlit.

Salongilõuna idee sündis suursaadik Marina Kaljurannal, kes eelmisest aastast on Euroopa Parlamendi (EP) liige, arutades Ida-Virumaalt mandaadi saanud riigikogu liikme Katri Raigiga, kuidas rääkida poliitikast, naistest ja EPst ning tähistada naistepäeva.

Polegi seksistlik "püha"? 

"Astume üles koos meeskooriga Kaevur ja on kohapeal küpsetatud supermaitsev kringel. Naistepäev on mulle elu jooksul tähendanud väga erisuguseid asju. Esmalt oli ta selline, et koolis kinkisid poisid lilli, siis hakkasid meeskolleegid tööl lilli kinkima. Eks ta oli okupatsiooniajal selline püha, kus mehed jooksid, tordikarp käes, mööda linna ringi, aga ma arvan, et viimase paarikümne aasta jooksul on sisu veidi muutunud. Selle päeva puhul korraldatakse ka sisulisi arutelusid, räägitakse palju positiivset − teenäitajatest-naistest, kes on eeskujuks −, aga ka murekohtadest," ütleb Kaljurand.

Näiteks 5. märtsil toimub riigikogus naistepäevale pühendatud konverents, kus Kaljurand kõneleb paneelis "Naistevastane kübervägivald". Konverents algab teemaga, kuidas naised on olnud saja aasta jooksul poliitikas, ja lõpebki kübervägivalda puutuvaga. "Sisulise poole pealt meeldib mulle väga, et me ei räägi ainult positiivseid lugusid, vaid kõneleme ka murekohtadest," ütleb suursaadikust MEP.

Tegu on ju siiski kõige seksistlikuma n-ö pühaga? "No vaat − mina arvan, et see on muutunud. Olen nõukogude ajal kasvanud, elanud ja töötanud. Jah, ka mina mäletan seda, kui toodi see kohustuslik närtsinud tulp, peeti mingi kõne ja mindi laiali. On toimunud Eestimaa naiste kongress, kus olen mitmel korral järjest osalenud ning kus on asjalikud ja head aruteluteemad − näiteks "Naised poliitikas" ja "Naised ettevõtluses". Fookus on läinud sisulisele arutelule. Ja see mulle tõesti väga meeldib!" leiab Kaljurand.

"Naisi peaks poliitikas rohkem olema" 

Kaljurand ütleb, et talle on selles vallas kõige olulisem teema "Naised poliitikas". "Arvan endiselt, et naisi peaks poliitikas rohkem olema. Pean silmas kõiki tasandeid − mitte ainult riigikogus, vaid ka kohalikul tasandil. Teine asi on eelmainitud kübervägivald. Praegu on raske tõmmata piiri, kus lõpeb kübervägivald ja algab tegelik vägivald − need on omavahel nii läbipõimunud. 2017. aastal tegin Maailmapangale ülevaate ning selleks uurisin põhjalikult allikaid ja andmeid.

Naised osutuvad kübervägivalla ohvriteks palju sagedamini kui mehed. On ka teised riskigrupid: lapsed, vähemused. Naised, kes julgevad midagi arvata poliitikast, julgevad oma arvamust avaldada, langevad sotsiaalvõrgustikes pahatihti sõimulaviini ohvriks. Riigikogu konverentsil võtab sõna ka Kaja Kallas, kes räägib oma kogemusest poliitikuna. Kõneleb Kertu Birgit Anton Tallinna reaalkoolist, kes võitis tänavuse presidendi kõnevõistluse. Kõneleb politseinik, ajakirjanik − naistevastast kübervägivalda vaatleme väga erisuguste aspektide alt," ütleb Kaljurand.

Naistepäevaga käib kaasas sotsialistliku "püha" taak? "Selle üle võib lõputult vaielda. Jah, ma tean, et kommunistid Clara Zetkin ja Rosa Luxemburg võitlesid selle eest, et hakata naistepäeva tähistama. Aga kui mõelda, miks seda hakati tähistama − selleks oli USAs ikkagi naiste liikumine oma õiguste eest. Lihtsalt need kaks naist võtsid selle teema üles," ütleb Kaljurand. 

Töö ja elu kohta Brüsselis ning Strasbourgis ütleb Kaljurand, et tema vaadet Eestile need muutnud ei ole, sest ta on niigi varem veerand sajandit töötanud diplomaadi ja suursaadikuna maailma eri paigus. "Tean, milline Eesti eemalt paistab. Üllatav on vaid see, et viimasel ajal on rohkem rumalaid väljaütlemisi. Eesti, kes on olnud reformimeelne, eesrindlik riik, tekitab praegu küsimusi − miks räägitakse mingist plaanist B?"

"Väga loodan, et tuleb palju huvilisi, et meil saab olema tore jutuajamine ning vahva kontsert. Ühesõnaga ootan toredat, sõbralikku, asjalikku naistepäeva tähistamist," ütleb Eesti populaarsemaid poliitikuid. 

Tagasi üles
Back