Peterburi teatrite päevad Narvas pälvisid täissaalid

Kohtla-Järve juurtega näitlejanna Arina Lõkova lavastuses "Ela ja mäleta".

FOTO: Valentin Rasputini muuseum

4. märtsil lõppesid etendusega "Kuningas Lear" Vaba Lava Narva teatrikeskuses teist korda toimunud Peterburi teatrite päevad. Lavalaudadel sai nelja teatri nelja lavastuse varal näha kõige erinäolisemat teatrit.

Narva keeltelütseumi õpetaja Svetlana Ivanova, kes ise on tegev isetegevuslikus teatritrupis, vaatas neljast Peterburi teatrite päevade etendusest Vaba Lava Narva teatrikeskuses (VLN) kolme.

"Ela ja mäleta" 

Festivali avaetenduse kohta, milleks oli Vassili Saare teatri Aleksandr Ostrovski kuulsa näidendi "Äike" lavastus, leiab naine, et see oli klassikaline ega torganud silma eriliste lavastajapoolsete uuendustega. "Kõik oli, nagu peab. Mõnes kohas oleks elusamat mängu oodanud. Arvasin, et väljun saalist erilise tundega, aga erilisi emotsioone lavastus, mis üldiselt meeldis, esile ei kutsunud."

Ivanovale meeldis väga sõltumatu teatriühenduse Nevidimõi Teatr lavastuse-korteripeo "Dovlatov. Nähtamatu raamat" idee. "Sealt aimdus Dovlatovi teoste vaimu. Köitis mängu kergus ja oli näha, et näitlejad said sellest naudingu. Näitlejad ei lahkunud kohe pärast etendust ja olid suhtlusaltid. Selline kergus ongi ligitõmbav." 

Aga enim meeldis Ivanovale teatri Masterskaja "Ela ja mäleta", mille on Valentin Rasputini samanimelise jutustuse ainetel lavastanud Grigori Kozlov.

"Tavaliselt istun VLNi blackbox'is esireas, et olla näitlejaile lähemal. Jälgisin, kui suurepäraselt ja ühtse organismina näitlejate ansambel koos kõlas. Mäng ise ja lavastaja käsitlus meeldis − see, kui elav kõik oli. Meeldisid kujundid: kuidas sama kangas, mille all peategelased armatsesid, markeeris teisal lumetuisku. Dekoratsioonid ja näitlejate mäng olid harmoonilises kooskõlas," räägib Ivanova.

Kohtumine näitlejannaga  

Ivanova meenutab, et juba omaaegne uudis VLNi loomisest tekitas temas ääretut rõõmu ja ta adus: "Vaat nüüd saab alguse veidi teist laadi kultuuri edendamine Narvas."

"Austan Rugodivi ja Genevat, aga üldine pilt oli veidi ühekülgne. VLN laseb inimestel tutvuda uut laadi teatrikunstiga. Mulle meeldib, et stereotüüp, mille järgi uus on halb, on kadunud. Kui esmalt käisid kohal nooremad, siis nüüd käivad juba kõik," ütleb Ivanova.

Põhjarannik kohtus Arina Lõkovaga, kes oli Nastena rollis näidendi "Ela ja mäleta" peaosas.

"Proovide käigus kujunes nii välja, et Nastena roll sai pealiiniks. Kirjandusteos on keeruline ja mitmekihiline. Näidend sarnaneb müütilise antiiktragöödiaga − ühes koori ja peaosalistega. See, kuidas lavatükk sünnib, on maagia ja seda ei saa sõnadega kirjeldada. See on šamanism: ma lähen lavale ja see toimub. Teeme proove, lepime milleski kokku, paneme sinna oma mõtteid, kuulame lavastaja nõuandeid, aga siis lähen lavale ja teen. Minu tehnika on selline," räägi Lõkova.

Näitlejanna õppiski lavastaja Grigori Kozlovi juures ja teised näidendis osalejad on tema kursusekaaslased. Lühikese kohtumise lõpus ütleb Lõkova, et tal oli väga meeldiv Narvas esineda, sest saalis oli sugulasi − nimelt on ta ema Kohtla-Järvelt pärit.

Maailmatasemel maailma hullusest

"Kui ülejäänu oli lihtsalt hea teater, millist leiab ka Eestis, siis Lev Erenburgi "Kuningas Lear" oli minule suursündmus, hästi ja professionaalselt tehtud tipplavastus. Seda on võimatu kirjeldada, sest suurepäraseid lavastusi ühe vaatamisega ei kirjelda. Aga kui üritada seda ühte lausesse suruda, siis on seal hästi ära tabatud maailmas praegu valitsev hullus, mida kirjeldatakse koomilis-traagilises keeles," ütleb teatrikriitik Margus Mikomägi Peterburi teatrite päevadest rääkides.

Erenburgi meetod on lavastada etüüdide kaudu ja kõnealune lavatükk küpses lavastajal ligi viis aastat.

Mikomägi tõdeb Peterburi teatrite päevade kohta, et Narvas on eri teatrivormide jaoks juba oma publik täiesti olemas. Teatrikriitik vaatas neljast etendusest kolme ja talle tundub, et neist enim kõnetas kohalikku publikut Grigori Kozlovi lavastatud "Ela ja mäleta": "Mind samas üllatas, et mind see etendus ei puudutanud − lavastuskeel jäi kaugeks, ei ulatunud üle rambi minuni."

Mikomägi leiab, et Peterburi teatrite päevad on VLNis igati publiku teatripilti avardavad, sest Venemaal tehakse väga head maailmatasemel teatrit.

Vaba Lava tegevjuhi Märt Meose sõnul õnnestusid Peterburi teatrite päevad juba seetõttu, et kõik neli etendust pälvisid täissaali. "Kuningas Learil" läks ülimalt hästi lisaks Narvale ka Tallinnas. "Ega me halbu teatreid ja lavastusi ei kutsugi. Kõik etendused olid väga omanäolised ja see oligi üks eesmärk, et oleks erinevad vormid," ütleb Meos.

Teatrimeest ennast kõnetas sarnaselt Mikomägiga enim "Kuningas Lear": "Kui nägin 2009. aastal Erenburgi "Äikest", hakkasin mõtlema, et Eestisse võiks kutsuda välislavastajaid. Oleme nüüd Leviga pikemat aega head tuttavad. Praegu õpib juba kaks Eesti tudengit tema kursusel. On hea meel, et tema lavastus lõpuks meie teatripäevadele jõudis."

Erenburg ise oli ülimas vaimustuses VLNist. Seda enam, et viie miljoni elanikuga Peterburis on vaid üks blackbox'i tüüpi teatrisaal − Aleksandri teatri uus lava.

"Peterburi teatrite päevad on end nii hästi tõestanud, et neid tuleb kindlasti edasi teha. Kuna meie võimalused on seni napid, pole me kaasanud näiteks seminari- või arutlusevormi, kus kõneldakse Peterburi teatritest üldisemalt. Meie kontaktid võimaldaks seda ja inimesed tuleks hea meelega siia kõnelema. Peterburis on üldse enim väike- ja erateatreid, millist fenomeni Venemaal väga tihti ei kohta. Peab kaaluma ka Tallinna ja Tartu publikule päevadest osa saamise võimaluse andmist," ütleb Meos.

Järgmine suurem üritus VLNis toimub juba 20. märtsil, mil esietendub Artjom Ustinovi lavastus "Minu Georg Ots".

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles