Ida-Virumaal on nakatunute lisandumine viimastel päevadel märgatavalt aeglustunud
Peaminister: Ida-Virus on tehtud liiga vähe teste

Koroonaviiruse testimine Ida-Viru keskhaigla juures asuvas mobiilses punktis.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaal on koroonaviirusesse nakatumise uute haigusjuhtude arv sel nädalal võrreldes eelmisega oluliselt aeglustunud - kolme viimase ööpäevaga on kokku tuvastatud vaid kuus uut nakatanut. Peaminister Ratase hinnangul on Ida-Virumaal tehtud liiga vähe teste. 

Koroonahaigete arv hakkas Ida-Virumaal järsemalt tõusma eelmisel nädalal. Kui eelmise nädala alguses oli koroonaviirus diagnoositud 18 inimesel, siis nädala lõpuks oli neid juba 61. Suuremas osas oli tegu hooldekodude elanike ja töötajatega. 

Sel nädalal on kolme ööpäeva jooksul nakatumiste tempo märgatavalt järgi andnud - nii esmaspäeval, teisipäeva kui ka kolmapäeval on lisandunud kaks uut haigusjuhtu. 

Terviseameti Ida regioonaalosakonna juhataja Marje Muusikus on tõdenud, et uued haigestunud on olnud enamasti lähikontaktsed, kes on saanud viiruse oma leibkonna liikmetelt. 

Haigestunute koguarv maakonnas  on terviseameti andmetel 67, mis teeb 4,9 haigusjuhtu 10 000 elaniku kohta. Selle näitajaga on Ida-Virumaa võrdluses teiste maakondadega seitsmendal kohal. Saaremaal on see näitaja praegu 132 ja Võrumaal 20,1. Testitud on ligemale paar tuhat Ida-Virumaa elanikku. 

Poliitikud: olukord Ida-Virumaal võib väljuda kontrolli alt

Tulenevalt eelmise nädala järsemast kasvukõverast on mitmed poliitikud pidanud Ida-Virumaad ohupiirkonnaks, kus võib lähiajal oodata nakatumiste plahvatuslikku kasvu. 

Reformierakonda kuuluv Signe Riisalo rääkis sel esmaspäeval riigikogus, et jälgides koroonaviiuse kasvukõverat Ida-Virumaal ja arvestades ka võimalikku peiteaega, on tal mure ja hirm, et meil on kontrolli alt väljumas üks piirkond. "Kas haigekassa ressursid ja muud eelarvevahendid, mida siin planeeritakse, on arvesse võtnud seda võimalikku kontrolli alt väljumise piirkonda?" küsis ta rahandusminister Martin Helmelt. 

Helme tõdes, et  Ida-Viru on kahtlemata praegu väga tõsine murekoht. "Ida-Viru on eraldi murekoht ka selle pärast, et eriti haiguse algusfaassis venelased, ütleme, võtsid vähem tõsiselt selle haiguse ohtu. Meil on väga suur mure selle kohta, et seal võib olukord kiiresti halvemaks minna," ütles ta märkides, et kui olukord peaks tõsisemaks muutuma, siis Narva haigla ei tule haigetega kindlasti toime ja need tuleb tuua Tallinna. 

Peaminister: Ida-Virumaal tuleb teha rohkem teste

Kolmapäeval toimunud riigikogu infotunnis võttis Ida-Virumaa olukorra üles ka reformierakondlasest endine peaminister Taavi Rõivas, kes  märkis, et vaadates tuvastatud koroonaviirusesse haigestumisi, teeb muret viimaste päevade areng Ida-Virumaal. "Mida on võimalik teha, et Ida-Virumaal ei tuleks uut «plahvatust»?" küsis ta praeguselt peaministrilt Jüri Rataselt.  

Peaminister ja eriolukorra juht tõdes, et  Ida-Virumaal on tulnud 24 tunniga juurde kaks nakatunut ja nakatunute suhtarv on ligemale viis 10 000 elaniku kohta. "Teste on tehtud siis 1000 elaniku kohta 14,22 – selgelt vähe. Selgelt vähe. Seda rääkisin ka doktor [Arkadi] Popoviga nädalavahetusel, kes oli sama meelt, et tegelikult testide arvu tuleb Ida-Virumaal tõsta," sõnas Jüri Ratas. 

Ka sel esmaspäeval kogunenud ja eriolukorra kulgu arutanud Postimehe ja Eesti Teaduste Akadeemia nõukoda tõdes, et hetkel on eriti oluline pidada silmas Ida-Virumaad, mille nakkusarvud püsivad praegu küll madalad, kuid mudeli kohaselt võib olla üsna kindel, et seal seisab lähiajal ees suur nakatumiste kasv. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles