Idavirulasi kutsutakse jõgede külastamise küsitluses kaasa lööma

Pärast reostusest puhastamist on Purtse jõgi ka kaugemalt tulijatele ligitõmbavam. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Küsitlusega tahetakse välja selgitada, kui palju kasutatakse Lääne- ja Ida-Virumaal asuvat 13 veekogu kalapüügiks ja suplemiseks ning kui palju käiakse nende ääres jalutamas, matkamas või piknikku pidamas.  

Paljude idavirulaste e-postkasti on jõudnud uuringufirma Norstat Eesti AS küsitlus, milles uuritakse, kas ja kui sageli käivad inimesed Alajõe, Purtse, Erra ja Kohtla jõe ääres või Aidu karjääris vaba aega veetmas. Nimekirjas on ka Lääne-Virumaa jõgesid ja sama küsitlus saadeti ka naabermaakonna elanikele.

Küsitluse ajendiks on eelmisel aastal alanud suur Virumaa põhja- ja pinnavee (ennekõike jõgede) seisundi parandamise projekt "LIFE IP CleanEST", millega tahetakse suurendada ka nende veekogude pakutavaid puhkevõimalusi.

"Küsitlusse valitud 13 veekogu on need, millele projekti jooksul kõige rohkem tähelepanu pööratakse," ütles projekti keskkonnaagentuuri ökosüsteemi teenuste teemajuht Marko Vainu. "Näiteks on plaanis eemaldada jõgedel olevad paisud ja taastada kalade kudealad, korrastada põhja- ja pinnavett reostavad endised tööstusalad, puhastada Purtse ja Erra jõge. Veel pakutakse välja abinõud põllumajandusliku reostuse leevendamiseks ja rajatakse õpperadu."

Vainu märkis, et kümme aastat kestva projekti jooksul ka jälgitakse, kas ja kuidas need tegevused mõjutavad inimestele oluliste looduse hüvede ehk ökosüsteemiteenuste pakkumist ja tarbimist.

"Praeguse küsitlusega tahame teada saada, kas üldse ja kui palju projekti alguses nende veekogude puhkevõimalusi kasutatakse. Samasugune küsitlus tehakse veel kahel korral − 2023. ja 2027. aastal −, selgitamaks, kas ja kuidas nende veekogude puhkeotstarbeline kasutamine muutub, kas inimesed hakkavad nende juures rohkem käima. Seetõttu on iga vastaja panus väga vajalik, seda ka siis, kui vastus kõikidele küsimustele peaks olema "ei ole käinud"."

Vainu peab tõenäoliseks, et kui Purtse ja Erra jõgi puhtaks saavad, hakatakse neis ka rohkem ujumas käima ning Aidu karjääri juurde rajatav õpperada võiks sinna samuti rohkem inimesi meelitada.

Keskkonnaagentuuri tellitud küsitluse sihtrühm on projektiga haaratud veekogude vahetusse lähedusse jäävate piirkondade elanikud, kes eeldatavasti nende jõgede ääres kõige rohkem käivad. Ida-Virumaal tähendavad need piirkonnad Alutaguse, Jõhvi, Lüganuse ja Toila valda ning Kohtla-Järve linna.

Kes küsitlusega kirja pole saanud, ent siiski vastata sooviks, saab seda 22. novembrini teha aadressil http://bit.ly/virumaaveekogud. 

Projekti "LIFE IP CleanEST" esimesed jäljed meie maakonnas on Narva jões märgistatud kalad, Purtse jõkke asustatud noored lõhed ning Kohtla-Nõmme endise rehvitehase jääkreostuse koristamine. Tulekul on Erra jõe 1,5kilomeetrise lõigu pigist puhastamine ja Püssi paisul kaladele läbipääsu võimaldamine.