Nutiseadmete alternatiiv − tavaline savi

Irina Kiviselg
, ajakirjanik
Copy
Algajate keraamikakunstnike valmistatud esemed pole küll alati laitmatud, ent tekitavad sellest hoolimata heldimust ja sooje tundeid.
Algajate keraamikakunstnike valmistatud esemed pole küll alati laitmatud, ent tekitavad sellest hoolimata heldimust ja sooje tundeid. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi valges saalis saab 13. veebruarini tutvuda algajate keraamikakunstnike töödega. Maleva põhikoolis juba kolm aastat tegutsenud keraamikatöökoda ning Kesklinna põhikooli kuudepikkune praktika kinnitavad: saviga töötades unustavad lapsed telefonid ja sülearvutid sootuks. 

Näitusel on väljas vahvad tassid, omapärased lusikad ja taldrikud − sajad laste valmistatud savist käsitööesemed. Vaadata saab ka nende juhendajate Irina Gulova ja Tatjana Gabova meisterdatud vaimustavate esemete kollektsioone. Koroonapiirangute tõttu ei saanud näituse avamise puhul rahvarohket üritust korraldada, ent külaliste rõõmu see ei vähendanud: see on algajate keraamikute esimene suur näitus ja neil on, mida linlastele näidata.

Irina Gulova sõnul on tema põhieriala eripedagoogika, ent peale selle on ta lõpetanud Peterburi Herzeni-nimelise instituudi maalikunsti erialal. Kolm aastat tagasi avas ta Maleva koolis keraamikatöökoja, kus on õppimas käinud juba ligi 500 õpilast. Oluline on see, et kõik need tunnid on tasuta.

"Meie kooli direktor Ülle Kumpin toetas mu ideed. Linna toel tegime keldris ära kapitaalremondi ja seal end sisse seadsimegi. Paigaldasime ventilatsiooni, ostsime seadmed ja materjalid," rääkis ta. "Lastele meeldib seal nii väga, et sageli tuleb neile meelde tuletada, et on aeg koju minna. Rääkimata sellest, et tundides on nad tegevusest niivõrd haaratud, et unustavad oma telefonid ja tahvelarvutid sootuks. Meil on olemas põletusahi ja isegi potikeder − sellega saavad töötada vaid kõige tublimad. "

Õpetaja püüab programme mitmekesistada ja läheneda igaühele individuaalselt, korraldab väljasõite muuseumidesse ja näitusesaalidesse. Töökojas toimuvad integreeritud tunnid − näiteks keskaega õppides meisterdasid õpilased savipotte.

"Põhiline on see, et lapsed omandavad käsitööoskuse, mis võib neile juba praegu tulu tuua," rõhutas õpetaja. "Lõime õpilasfirma, vanemad lapsed osalevad oma käsitööesemetega laatadel ja näitustel ning saavad oma töid netipoodides müüa."

Maleva kooli jälgedes  

Kesklinna põhikool otsustas minna Maleva kooli jälgedes. Psühholoog Tatjana Gabova, kellele loometegevus samuti võõras pole, kirjutas eelmisel aastal keraamikatöökoja loomise projekti ning sai sellele toetust. Direktor Julia Kalamajeva märkis, et kõige keerulisem oli töökoja jaoks koha leidmine − koolil napib ruume. Sellest hoolimata mõeldi välja, kuidas kõik vajalik ära paigutada, ning juba on näha, et need pingutused pole olnud asjatud − huvi on suur.

"Kahjuks saime koroonapiirangute tõttu tööd alustada alles sel õppeaastal, nii et näitusel on väljas meie kolme kuu jooksul valminud tööd," rõhutas Gabova.

Lisaks sellele tutvustavad Kesklinna kooli õpilased ja õpetajad veel üht huvitegevuse valdkonda: Mihhail Kravtsov õpetab nende koolis puidutööd.

Õpetajatel on eriti hea meel selle üle, et õpilaste keraamikanäituse taustaks on Kohtla-Järve kunstnike ühenduse liikmete maalid ning lapsed näevad, kui palju loomeinimesi meie linnas elab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles