Kadri Voorand lubab viia võlumaailma, kus kõik on võimalik

Kadri Voorand on mitmekülgne vokalist, pianist ja helilooja, kelle kirglik esitus on pälvinud rohkelt heakskiitu nii kodu- kui ka välismaal. Jõhvis esineb ta "Jazzicali" sarjas, mis kõnnib džässi ja klassika piirimail. Foto: Remo Tõnismäe / Postimees

Kadri Voorand astub 15. juunil kolmandal katsel Jõhvi kontserdimaja publiku ette. Koroonapiirangud, mis on varem kontserdi nurjanud, pole tema tööhoogu pidurdanud. "Kontserdi andmine on väga pisike protsent kogu tööst, aga kõige magusam osa," ütleb armastatud vokalist, pianist ja helilooja.

Millega te koroonaaega sisustasite?

Ma ei saa öelda, et oleksin koroonaajal väga palju aega maha võtnud. Kui eriolukord eelmise aasta märtsis välja kuulutati, siis tõepoolest olid mõned nädalad selline eriline aeg, aga ega ta kestma ei jäänud. Olen vist selline tüpaaž, kes ei oska niisama olla, ja asusin kohe otsima muid võimalusi ja teid, kuidas esineda.

Kontserdi andmine on niikuinii väga pisike protsent kogu tööst. See on sisuliselt nagu puhkus ja tasumise tund, tänutund. Sellele eelnev tööprotsess võtab suurema osa ajast ja see ei kadunud ju kuhugi. N-ö kõige magusam osa jäi lihtsalt ära.

Teie kontserdi "Hing lase lendu" tutvustus kõlab väga kutsuvalt: lubate luua koos publikuga poolteiseks tunniks võlumaailma, kus kõik on võimalik.

Kontsert on ideaalne võimalus võtta aega iseendale, oma unistuste unistamiseks. Kontserdil kohal olemine on hoopis teine kvaliteet kui lihtsalt kuulata telefonist muusikat ja igal hetkel võib keegi sõita sisse sinu ilusatele mõtetele küsimustega, millele sa võib-olla sellel hetkel vastata ei soovi. Asukoha vahetamine tuleb ka teinekord kasuks. Kontsert on koht, kus keegi ei saa sult küsida, mida süüa teha, või muud moodi vahele segada.

Teid saadab seekord suur muusikute koosseis, esindatud on nii erinevad keelpillid kui trummid.

Tõesti, helipilt on väga inspireeriv ja kaunis. Mul endal on laval väga inspireeriv ja tore olla. Kõik muusikud on südamega asja juures. Kui kas või vaadata piltide pealt, millised on nende emotsioonid, siis kõik tunnetavad mingisugust särinat õhus.

Keelpillide kiht loob muusikalise puhta iluplaani, mis oligi see saund, mida ma otsisin. Rütmisektsioon hoiab head pulssi ja mina lihtsalt jutustan kogu selle mõnusa atmosfääri sees oma lugusid. Paremat situatsiooni selleks on raske ette kujutada.

Sari, mis ristab džässi ja klassika

Eesti Kontserdi džässi ja klassikat ristav sari "Jazzical" toob 15. juunil Jõhvi kontserdimajja Kadri Voorandi ja Chamber Music Ensemble'i kontserdiga "Hing lase lendu".

Kontserdil kõlab nii spetsiaalselt sellele koosseisule kirjutatud uudisloomingut kui ka muusikat aasta eest ilmunud albumilt "In Duo with Mihkel Mälgand".

Muusika on sel korral seatud suuremale koosseisule, peale Kadri ja bassist Mihkel Mälgandi on laval keelpillikvartett koosseisus Egert Leinsaar (viiul), Maaren Vihermäe (viiul), Sandra Klimaite (vioola) ja Villu Vihermäe (tšello) ning Marek Talts (kitarr) ja Ahto Abner (trummid).

Muusikud ei sea stiilipiire ning sulatavad kokku poppi, folki, džässi ja isegi rokki.

Olete leidnud inspiratsiooni ka Ida-Virumaalt: kirjutasite meie poetessi Virve Osila luule põhjal lastekooridele hoogsa laulu "Õnn ei tule pikutades", mis jõudis ka laulukaare alla. Kui õnn ei tule pikutades, siis kas muusika tuleb?

Mis puudutab pikutamist, siis ikka on hea kehal puhata lasta, aga minul tulevad head mõtted õues liikudes. Liikudes vallandub verre endorfiin, mis on õnneaine, ja kui on mingid probleemid, siis liikumisel, olgu selleks jooksmine, suusatamine või lihtsalt jalutamine, hakkavad probleemid lahenema. Õnnetunne loob positiivse fooni ja pea hakkab väga hästi lõikama.

Pikutades mulle tavaliselt head mõtted ei tule, aga tõused püsti, lähed õue ja saad aru, et tegelikult mingit probleemi ei olnudki. Ilus ja tore on see maailm.

Paljud loomeinimesed soovitavad vahel igavleda, et midagi uut saaks sündida, aga teid paistab käivitavat rohkem merejää peal suusatamine, nagu me "Eesti laulu" vaheklipis nägime.

Pigem jah. Mis on üldse igavlemine? Minule on igavus väga võõras nähtus. Tundub, et mul ei ole kunagi sellist momenti, kus ma tunnen, et mul oleks igav. Ka see tunne on mulle võõras, et kõik tööd on nüüd tehtud. Kui ma ei jaksa enam teha või olen väsinud ülesannete täitmisest, siis mul on lihtsalt nii palju mõtteid, mida mõelda.

Kas teilt on midagi tellitud ka järgmisele laulupeole?

Tõepoolest on minult üks laul laulupeole tulemas. Ma praegu veel ei reeda, mis laul see on.