Mait Sepp: Jõhvi võim kui voodihaige vanamees

Mait Sepp, Jõhvi vallavolikogu liige, valimisliit Jõhvi Eest Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kunagi aasta alguses pärisin Niina Neglasoni käest (valimisliidu Jõhvi Eest liider), kes nüüd kellega Jõhvis sõber on. Poliitilises mõttes. Ta naeris selle peale südamest ja eks see oligi naljana küsitud.

Praegu ei naera enam keegi, sest pool aastat volikogus marineerinud võimukriisist leviv lehk paneb ainult nina kirtsutama.

Eriti veidralt mulksub meil Keskerakond. Mäletate stseeni mängufilmist "Hukkunud Alpinisti hotell", kus kõlas Mikk Mikiveri kehastatud tegelase Hinckuse suust folklooriks kujunenud tsitaat: "Mina sidusin mind kinni"? Vaadates keskerakondlikke mänge, ajab filmis õnnetu kinniseotud Hinckuse olukord vaid nukralt muigama.

Kes siis neist Jõhvi keskerakondlastest on päris ja kes päris-päris keskerakondlased? Kas siis Repinski või Mänd? Vähemalt käitumise järgi on kaks kampa küll eristamatud.

Rehkenda, kuidas oskad, ükski kombinatsioon ei anna praegu Jõhvis kokku ühtteist üksteist usaldavat saadikut, kellega püsivat koalitsiooni koos hoida.

Mina sain praeguse vallavanema ja volikogu esimehe umbusaldamise jandiga taas tunda, kui vähe ma poliitikast taipan. Ma tõesti arvasin, et praegune vallavanema Jüri Konradi "jõuluvanavalitsus" hoiab madalat profiili ja tiksub rahulikult kuni valimisteni.

Sügisel oleks koalitsioon käinud ilusasti karjas väga palju aastaid ette valmistatud, kuid nüüd valmivate objektide kõikvõimalikke linte ja lindikesi lahti lõikamas ning serveerinud tädikestele teed barankadega ja lastele limpsi. Valla raha eest oleks pandud munitsipaalpropaganda kõik torud ja viled undama ning valimisvõit olnuks nagu naksti taskus.

Või no hea küll. Ei ole ju suur saladus, et praeguse koalitsiooni põhipartner, valimisliit Jõhvi − Meie Kodu polnud Valgast meile kes teab milliste pattude eest meeleparandusele või varjule saadetud parteisõduri Konradiga algusest peale rahul.

Põhjust on mul siin avalikkuse ees vallavanemat solvamata raske välja öelda. Ütleme kujundlikult, et asi on kuidagi seotud pliiatsi teritatusega.

Arvasin varemgi, et alles oktoobris ametisse asunud vallavanem vahetatakse pärast aastaeelarve vastuvõtmist ilma suurema kisa ja kärata välja. Mooramaamees on töö teinud, mooramaamees peab lahkuma. Lisaks on kuulda, et Konradile meeldib piltlikult öeldes rohkem käia kitsetallesid vaatamas kui Peipsi-äärsete männikute osoonirikast õhku sisse hingamas.

Nüüd ongi küna täitsa lõhki. Kuigi viimase nelja aasta jooksul pole see üldse kunagi väga veekindel olnud, aga mingil moel õnnestus erinevatel seltskondadel seda siiski lühikeseks ajaks lappida.

Ühed ei taha, teised ei saa. Rehkenda, kuidas oskad, ükski kombinatsioon ei anna kokku ühtteist üksteist usaldavat saadikut, kellega püsivat koalitsiooni koos hoida.

Kui omadega ei saa, siis tuleb ikka ju meelde opositsioon. Me oleme jälle popid ja muidugi ka meelitatud. Kes siis ei oleks, kui võimu kandikul serveeritakse?

Tõsi küll, mõlemad "Keskerakonnad", nii see Männi kui Repinski oma, arvavad, et meie valimisliidul on ajukahjustuse tõttu haugi mälu. Et seal on inimesed, kes on unustanud, mitmel korral on nad mõlemad meid otsustaval hääletamisel alt vedanud. Et mitte öelda: otse trammi alla tõuganud.

Minu jaoks ei erine seesinane Jõhvi võimukriis ühestki eelmisest: omad koerad purelevad ja küllap omad koerad ka lepivad. Mis huvi siis meil peaks olema sinna kaklusesse oma nina toppida?

Pealegi, isegi kui kõik need sisseantud umbusaldused lähevad läbi ja toimub põhjalik võimupööre, siis on uuel vallavalitsusel aega vaid kaks, heal juhul kolm kuud midagi muuta. Ja mida muuta? Ega ometigi vallas valitsevat poliitkultuuri?

Naumkini volikogu esimehe kohalt maha võtmine muidugi imestama ei pane. Ühelt poolt on siin taas küsimus pliiatsi teravusastmes. Teiselt poolt oli selge, et see plaaniväline volikogu esimehe koha ära napsamine, mida ta siin eelmise võimuvahetuse ajal osavalt korda saatis, vajas varem või hiljem karistamist.

Möödunud volikogu istungil koalitsioonisaadikute poolt tema suunas lennanud pilgud ja repliigid viitavad, et ühest osoonirikkast männimetsast on tulnud suunis noormees poliitiliselt lõhki kiskuda.

Aga jällegi, miks just nüüd? Põhimõtteliselt võib ju see volikogu niigi kõikuva tasakaalu veel rohkem kriiva ajada ja kogu kriis jääb venima sügiseni. Siis pole üldse selge, kes hakkab linte ja lindikesi lõikama. Või ongi kellelegi sellist segadust vaja, sest sogases vees olevat hea kalu püüda? Praeguses kontekstis maksumaksja raha valimiskampaanias?

Igatahes on võim Jõhvis nagu voodihaige vanamees: kõhuli lamades matab, selili on raske hingata, vasakul küljel ei tule und ja paremal, eks ole, piinavad kõhutuuled.

Eks näis, kas pärast valimisi läheb olukord kuidagi kergemaks või kestab see piin edasi.