Kas 10 aastat tagasi käivitatud riiklikust Ida-Viru programmist on saanud oodatud arengumootor?

Kümne aastaga on riik Ida-Virumaale küll raha tilgutanud, ent kaugeltki mitte nii palju, kui oleks tarvis. Nüüd on suured ootused pandud Euroopa Liidult põlevkivist loobumise kahjude korvamiseks antavale õiglase ülemineku toetusele, mis, tõsi, on isegi väiksem kui plaanitav toetus Tallinna haigla ehitamiseks. FOTO: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Kui vabariigi valitsus kiitis 2010. aasta septembris heaks Ida-Virumaa riikliku tegevuskava, kirjutas Põhjarannik oma juhtkirjas: "Suhtume sellesse üritusse mõningase ettevaatlikkusega, sest on põhjust. Ida-Virumaa turgutamiseks mõeldud dokumente on ennegi eri tasanditel pakkide viisi heaks kiidetud, kuid reaalselt on need asjade kulgu siiski vähe mõjutanud. Enim rõõmu on neist olnud pigem nende koostajail lisatasude näol." Uurisime nüüd asjaosalistelt, kui tõhus on olnud riiklikult juhitud tegevus Ida-Virumaal 10 järgnenud aasta jooksul.

Tellijale Tellijale

Pärast Ida-Virumaa tegevuskava heakskiitmist kirjutas selle algataja, toonane siseminister Marko Pomerants Põhjarannikus: "Pakume Ida-Virumaale lahendusi regiooni probleemide lahendamiseks läbi hariduspoliitika, konkurentsivõimet suurendava majanduspoliitika, kultuuripoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, ausama ja kiirema õigusemõistmise, laiapõhjalisema meediakajastuse tagamise riigis toimuvast ning kodanikuühiskonna arendamise tagamise."

Kas enam kui kümne aastaga on need lahendused meile saabunud?

Tagasi üles
Back