Tänavu 17. juunil peetud Jõhvi vallavolikogu istung tõestas veel kord, et volikogus on kaks leeri: need, kes võitlevad võimulolemise nimel, ja teised, kellele võim on vahend, et viia ellu Jõhvi jaoks olulised arengud.
Eduard East; mis toimub Jõhvi volikogus?
28. juuni 2021, 23:53
Lugeja võib öelda, et olete kõik üks paras punt ja ärge ennast õigustage. See arvamuslugu polegi mõeldud õigustamiseks, vaid selge ja ausa seisukoha toomiseks kõigile nendele, kellel ei ole Jõhvi ükskõik ja kes tahavad teada reaalset olukorda.
Viimase kolme-nelja kuu jooksul selgus lõplikult, et vallavanem ei huvitu Jõhvi asjadest: ei suuda ellu viia veel veebruaris vastu võetud eelarvet (enam-vähem kõik projektid seisavad, hanked venivad ja hiliste ettevalmistuste tõttu ainult kallinevad, näiteks Jõhvi põhikooli ehitushange kallines ligi 1 miljoni euro võrra, aga siin on ka eelmise valitsuse tegematust), vallavalitsus eesotsas juhtidega istub COVID-19 ettekäändel ligi pool aastat kodus n-ö kaugtööl ja juhid ei osale isegi virtuaalsetel kohtumistel ei ministeeriumidega ega teiste maakonna omavalitsustega. Samas on maakonnas otsustamisel olulised teemad ja rahajaotus seoses rohepöördega. Ja kus siin on end maakonnakeskuseks-pealinnaks tituleeriva Jõhvi mõjukas sõna, kindel seisukoht ka Jõhvi perspektiive-tulevikku arvestavalt?!
Selline olukord tekitas põhjuse, miks volikogu keskfraktsioon [kuhu ei kuulu ühtegi keskerakondlast -toim.] ja Reformierakonna fraktsioon alustasid konsultatsioone, kuidas edasi minna. Tulemuseks oli 11 allkirja ja umbusalduse algatamine (11 häält on vaja umbusalduse läbiviimiseks). Viimasel päeval enne volikogu istungit selgus, et Reformierakonna fraktsiooni liikmed Maris Toomel ja Aivar Surva, kes samuti panid umbusaldusavaldusele allkirjad, on Reformierakonna ja Keskerakonna juhtkonna heakskiidul otsustanud teha koalitsiooni [kevadel keskfraktsioonist välja astunud keskerakondlase] Martin Repinskiga ja fraktsiooni Jõhvi Eest esindaja Niina Neglasoniga.
See põhjustas olukorra, kus umbusaldus enam ei oleks toiminud. Tegutsesime ausalt ja avatult, st võtsime 9 allkirjaga avalduse tagasi. Kuna umbusalduse algatamiseks on vaja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt volikogu liikmete koguarvust neljandiku ehk 6 liikme allkirja, siis avaldus ei olnud kehtiv ja teatasime sellest volikogu istungi alguses. Samas võtsime tagasi eelnõud, mis olid seotud umbusaldustega ja uute juhtide määramisega, kuna need olid ühes "komplektis". Kõik selge ja loogiline. Siin võib märkida ka seda, et eelmisel aastal Jõhvi vallale saadetud rahandusministeeriumi järelevalveüksuse seisukoht tolleaegse volikogu esimehe Eduard Easti käitumise kohta, et kui umbusaldusavaldusel on vähem kui neljandik volikogu liikmete hääli, siis ei kuulu see arutamisele, on täiesti õige ja juriidiliselt korrektne.
Aga Niina Neglasoni ja Maris Toomelit see ei huvitanud, nemad kui ikka õiged "juristid" meditsiinilise ja haridusliku taustaga teadsid, et kõik on õige võimu saavutamise nimel. Pärast seda, kui tegutsev volikogu esimees Aleksei Naumkin kuulutas istungi lõppenuks, jäid nad koos oma liitlastega ruumi ja lasid hääletada Naumkinile umbusalduse avaldamise üle ning valida ennast vastavalt volikogu esimeheks ja vallavanemaks, kuigi vallavanem Jüri Konrad oli sellel päeval veel juriidilisesest seisukohast ametis.
Et Maris Toomel saaks vallavanemaks, esitas senine vallavanem Jüri Konrad vallasekretärile ametist tagasiastumise avalduse, mis jõustus alles järgmisest päevast ja seega oli volikogu istungi päeval Konrad veel ametis. Siin on veel üks huvitav vastuolu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) järgi võib vallavanem tagasiastumisavalduse esitada mitte varasemast kui järgmisest tööpäevast alates ning enne seda tagasi võtta, kuna seadus seda ei keela, mille tõttu meie ütlesime istungil, et kohene vallavanema valimine ja valitsuse liikmete nimetamine võib tekitada olukorra, kus vallas on kaks vallavanemat ja kaks vallavalitsust.
Seadusandja on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ette näinud, et kui vallavanemat või volikogu esimeest ei ole ükskõik mis põhjusel − kas neid umbusaldati või lahkusid omal soovil −, siis volikogu peab uued juhid valima 2 kuu jooksul. Aga Neglasonile ja Toomelile on tähtis saada võimule, mitte täita seadust.
Istungil oli huvitav ka see, et võimulepürgijad hääletasid Jõhvi 2020. majandusaasta aruande vastuvõtmise vastu, ehkki see oli vallavalitsuses kinnitatud, selle olid heaks kiitnud audiitorid ja revisjonikomisjon tegi volikogule ettepaneku aruanne kinnitada. Aga siin oli jälle "poliitiline trikitamine". Kuna majandusaasta aruanne peab seaduse kohaselt olema kinnitatud hiljemalt juunis, siis oli eesmärk survestada volikogu esimeest korraldama veel üht volikogu istungit juunis ja saada siis ihaldatud ametipositsioonid. Aga mis saab selle tõttu võimalike rahandusministeeriumi sanktsioonidega või riigipoolse mitterahastamisega Jõhvis, neid ei huvita!
Ja veel üks põnev vastuolu. Majandusaasta aruande mittekinnitamise poolt hääletas ka revisjonikomisjoni esimees Paul Paas, kes enne seda tegi volikogu liikmetele komisjoni nimel ettepaneku see kinnitada.
Hea lugeja! Ei soovinud selles arvamusloos koormata teksti seaduste ja põhimääruse paragrahvidega ning osa volikogu liikmete muu ebaausa ja lausa pahatahtliku käitumise esiletoomisega, et mitte teha seda lugu veelgi keerulisemaks (vajaduse korral olen valmis seda tegema). Minu ülesanne oli teavitada reaalsest olukorrast ja anda informatsiooni, et saaksite ise otsustada, kes soovib Jõhvis võimu ametikoha pärast, aga kes selle nimel, et asjad toimiksid ja inimeste elu läheks paremaks.