:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/07/20/13929779t1h31b5.jpg)
Viru Keemia Keemia Grupp kavatseb Kohtla-Järve lähedale Lüganuse valla territooriumile rajada tselluloosi ja teiste biotoodete tehase.
Viru Keemia Grupp tahab rajada Lüganuse valda tselluloositehase
Viru Keemia Grupp AS (VKG) esitas teisipäeval Lüganuse vallale taotluse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks, et uurida biotoodete tootmiskompleksi rajamise võimalikkust Lüganuse valda.
/nginx/o/2021/07/20/13930476t1h09c1.jpg)
Ligikaudu 800 miljonit eurot maksva tootmiskompleksi võimalike asupaikadena on pakutud välja kaks kinnistut VKG tänase tootmisterritooriumi vahetus läheduses.
VKG juhatuse esimees Ahti Asmann märgib Lüganuse vallavõimudele saadetud kirjas, et projekti kohaselt on planeeritava kompleksi tootmisvõimsus sõltuvalt tootest ja toorainest 330 000 kuni 500 000 tonni aastas ning toormevajadus 2,0-2,3 miljonit kuupmeetrit aastas, mis on kolmandiku võrra väiksem kui Tartumaale kavandatud puidurafineerimistehase projekti puhul.
Plaanitavas tehases saaks tööd 250 inimest, kaudseid töökohti tuleks VKG hinnangul juurde ligikaudu tuhat.
Biotoodete tootmiskompleks hakkaks toormena tootma lahustuvat tselluloosi, tselluloosi, tallõli ja taastuvenergiat, bioväetisi ja kasvuparendajaid.
Lõpptoodanguna hakkab kompleks tootma tekstiilitööstusele erinevate kangaste toorainet näiteks viskooskanga tootmiseks. Lisaks avab biotoodete kompleksi väljaarendamine võimaluse toota nii biokütuseid kui ka erikeemia tootegruppe: plastifikaatoreid, sideaineid, fenoole, polüestreid, hüdrogeele, antioksüdante ja muud.
Tootmiskompleksis plaanitakse tootmiseks kasutada Ojamaa kaevandusest pumbatavat vett, mille aastane vajadus on 12,5 miljonit kuupmeetrit. Rajatava veepuhastusjaama ja olemasoleva kollektori kaudu suunatakse puhastatud vesi, mille kvaliteet on vastavuses parima võimaliku tehnooogia tasemega, Soome lahte
VKG praeguste plaanide kohaselt alustaks tootmiskompleks tööd kõige varem 2026. aastal.
Asmanni sõnul aitaks biotoodete tootmine astuda sammu edasi Eesti ja Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamise ja keskkonnaeesmärkide täitmise suunas, avardaks võimalusi puidukeemia arendamiseks ning vastaks maailmas kasvavale nõudlusele biotoodete suurema kasutuse järele.
"Arendusprojektil saab kahtlemata olema positiivne sotsiaalmajanduslik mõju ja seda nii kohalikul kui ka riiklikul tasemel. Uuel projektil on oluline roll regionaalse ärikeskkonna mitmekesistamisel, mis on eriti vajalik toimuva rohepöörde ja õiglase ülemineku raames," märkis Asmann.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre ütles esmaspäeval ERRile, et Eesti vajaks puidu keemiliseks väärindamiseks oma tselluloositehast, sest praegu läheb väheväärtuslik puit lihtsalt ahju või saadame me selle Soome ja Rootsi tselluloositehastesse.