Eestil tuleb mõelda, kuidas Euroopa Komisjoni vastne kliima- ja energeetikapakett enda kasuks tööle panna. Seejuures saavad panustada kõik, ka kohalikud omavalitsused ja kogukonnad.
Euroopa Komisjoni kliima- ja energeetikapaketi eesmärk on tagada, et aastaks 2030 on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heide 55% väiksem kui aastal 1990. Samas sillutab see teed, et Euroopa Liit saavutab 2050. aastaks kliimaneutraalsuse.
Loomulikult tekitavad muudatused küsimusi ja isegi hirme. Seejuures tuleb aga esmalt aru saada, et pakett, mille komisjon hiljuti välja käis, on ettepanek, mille üle liikmesriigid alles läbirääkimisi pidama asuvad. Eestis arutame paketti järgnevatel kuudel erisuguste huvirühmade ja ministeeriumidega. Kindlasti rõhutame oma murekohti Euroopas ees seisvatel läbirääkimistel.
Kliimapoliitika abil saame oma elu tulevikus palju paremaks muuta.
Samas ei tohi me unustada, et komisjoni pakutud pakett on raamistik kogu Euroopale. Iga riik peab siia oma tugevused ja võimalused ise juurde leidma.
Eestis on kliimaprobleemid üha enam teadvustunud. Kliimadiskussioonis osalevad aktiivselt kõik osapooled. Arutelud on toimunud poliitilisel tasemel, ametkondade vahel, ettevõtete ja huvigruppide kaasabil ning kohalikel tasemetel − kodanikeni välja.
Suur osa senisest kliimadiskussioonist on Eestis keerelnud peamiselt energeetika ümber. Arvestades, et ajalooliselt on just energeetika andnud kõige suurema osa meie kasvuhoonegaaside heitest, on see ka täiesti mõistetav.
Samas on tähtis tunnistada, et energeetika osas on Eestis asjad juba pikka aega rohepöörde suunas liikunud. Seda tõestavad näiteks meie taastuvenergeetika kasvav osakaal, õiglase ülemineku kaasav planeerimine, eesolevad rahvusvahelised tuuleenergia projektid, viimaste aastate tihe fookus vesinikule, rahvusvaheliselt tuntud energia nutivõrk ja ka Eesti Energia hiljutine süsinikuneutraalsuse plaan.
Uue kliima- ja energeetikapaketi valguses on siiski viimane aeg mõelda kliimaneutraalsuse saavutamise teemale laiemalt. Võimalusi rohepöördeks on tõesti kõikides valdkondades, alates majandust üleval hoidvatest suurtest sektoritest kuni väikeste kohalike kodanikualgatusteni.
On rõõmustav, et kohalikud omavalitsused on mõtlemas üha rohelisemalt. Keskkonnainvesteeringute keskuses avatud kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade toetus on osutunud väga populaarseks ning kliima teemad on ka laiemalt kohalikele omavalitsustele aina olulisemad. Panustatakse nii linnade ja valdade rohestamisse kui ka tehnoloogiate arendusse.
Üheks eeskujulikuks näiteks on Tartu linn, kus on seatud ambitsioonikas kliimaneutraalsuse eesmärk, katsetatud mitmesuguseid transpordilahendusi, nagu näiteks rattarent ja nn autovabaduse puiestee, ning tehtud haljastuse suurendamiseks uusarendustele krundi roheväärtuse indeks.
Häid näiteid on aga veel: Viimsis katsetatav UrbanStormi projekt, kus luuakse looduspõhiste lahenduste abil kaitset üleujutuste vastu, Tallinnas loodav putukavälja projekt, Lääne-Harju valla rohevalla kontseptsioon.
Ei tohi unustada, et oluliseks panuseks on ka valdades tegevused, mis ei ole eraldi suured projektid, vaid käivad valdade arenguga kaasas. Näiteks LED-tänavavalgustusele üleminek, katlamajade ja küttetorustike rekonstrueerimine, valla hoonete energiatõhusus, kergliiklusteede arendamine jne.
Kui peaminister Kaja Kallas sel kevadel riigikogus Euroopa Liidu poliitikast rääkis, meenutas ta, et 1996. aasta nn tiigrihüppe programmi käivitamisel kasutas president Lennart Meri kõnekäändu "Kes hiljaks jääb, see ilma jääb". Peaminister kutsus sellise eluterve suhtumisega üles lähenema ka rohepöördele, mida võiks Läänemere ohustatud liigi järgi koduselt kutsuda viigrihüppeks.
Euroopa käsitleb üleminekut kliimaneutraalsusele kui majanduspoliitika alust. Fookus on sellel, kuidas arendame oma majandust, et see vastaks meie sotsiaal-majanduslikele ootustele, kuid täidaks ka keskkonnaeesmärgid. Peame seda Eestis samamoodi käsitlema.
Eelmisel nädalal kutsus valitsus kokku rohepoliitika juhtkomisjoni, mis samadel alustel hakkab Eesti viigrihüpet suunama.
Eestil on palju põhjusi nii ELi kui ka maailma tasemel rohepöörde korraldamisel aktiivselt kaasa rääkida. Saame tuua positiivseid näiteid uue paketi kahest olulisest valdkonnast: transpordist ja hoonetest.
Meie aktiivne iduettevõtluse sektor on loonud mitmeid häid lahendusi, et transpordisektorit tõhusamaks muuta. Bolt on olnud üks olulisemaid liikuvusteenuse (ingl k Mobility-as-a-Service) valdkonna eestvedajaid kogu maailmas. Comodule, keda tuntakse laiemalt Tuule elektritõukside poolest, loob keskkonnasõbralikel alustel infotehnoloogia lahendusi elektriliikluse arendamiseks. Näiteid on veelgi.
Transpordivaldkonna Euroopa roheleppest tulenevad eesmärgid on kajastatud Eesti uues, transpordi ja liikuvuse 2021.-2035. aasta arengukavas, mille üks peafookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine. Selle teostamiseks kasutatakse nii Euroopa taasterahastu kui moderniseerimisfondi raha, tekitades seeläbi olulisi arenguid nii elektri- kui ka vesinikutranspordis.
Ka hoonete sektoris ei ole meil raske häid näiteid tuua. Roofit.solar ja Solarstone loovad innovaatilisi katuselahendusi, mis toodavad päikeseenergiat. Eesti e-ehituse 3D kaksik aitab analüüsida, simuleerida ja visualiseerida ehitatud keskkonnaga seotud muudatusi.
Eelseisvatele kliima- ja energeetikaläbirääkimistele Euroopas läheme mõttega, et luua võimalikult head alused meie majanduse järgmiseks suureks hüppeks. Olen samas kindel, et kliimapoliitika abil saame oma elu tulevikus palju paremaks muuta. Kui palju paremaks, see on meie enda teha.