Ringmajandus ei ole raketiteadus

Killustiku tootmine põlevkivi kaevandamisel maa peale toodud aherainest endise Ahtme kaevanduse territooriumil on üks näiteid ringmajandusest Ida-Virumaal. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ringmajandus. Sõna, millega seltskonnas laineid ei löö. Selliseid sõnu, mis külvavad rohkem ärevust kui uudishimu, on veelgi: nt rohepööre või kliimaneutraalsus.

Uued sõnad ja teadmatus nende täpsest tähendusest tekitavad tunde, nagu oleks vanamoodi elamine olnud vale ning kõik peab muutuma. Segadus on õigustatud.

Ometi on Ida-Virumaa Kiviõlist Vasknarvani ja Narva-Jõesuust Rannapungerjani täis näiteid ehedast ringmajandusest. Sellest annab aimu sinise universaalkerega VW Passati juht, kelle auto väsinud, aga tublit mootorit naabrimees igal suvel garaažis koduõlle eest putitab. Sellessamas garaažis, kus aastatega kulunud klaaspurgid moosikeetmise hooaega ootavad, on ringmajanduse põhiväärtused kõige ehedamal kujul esindatud. Mis sest, et seda keegi ringmajandamiseks pole nimetanud.

Asjad, mis kestavad mitu põlve, mida saab parandada, ja oskused selleks on veel mõnel pool au sees ning säilinud. Ja nüüd on sellest arenemas täiesti uus majandusharu.

Kiirtee ebapopulaarsete sekka

Miks siis ringmajandus jututeemana nii ärritav on? Esiteks seepärast, et ringmajanduse mõiste jõudis meie teadvusesse esiotsa hoopis jäätmete kaudu.

Kuidas Ida-Virumaal rohemajandust arendada?

Cleantech Estonia ja Eestimaa Looduse Fond koostöös DD StratLabiga on koostamas Ida-Viru roheplaani rohemajanduse osa, mis valmib 2022. aasta esimeses pooles.

Erinevate sektorite esindajad − ettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad, kodanikuühendused, riigiametnikud ning hulk ringmajanduse eksperte − hakkavad käesoleva aasta septembrist üheskoos välja töötama suurima potentsiaaliga ringmajanduse lahendusi Ida-Virumaale.

Roheplaani rohemajanduse osa valmib maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme ning Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu toel.

Loo autor Kadi Kenk on üks Ida-Virumaa ringmajanduse lahenduste väljatöötamist nõustavatest ja toetavatest ekspertidest.

Jäätmetega on alatasa mingi häda. Küll on meil neid liiga palju, küll risustab see meie loodust ja keegi ei tea täpselt, kas hapukoorepakki peab pesema või mitte.

Kui ka iga pakend jõuab kohusetundlike kodanike käe läbi pakendikonteinerisse ja kõik muud jäätmeliigid samuti oma kohale, siis jahutab inimeste pingutusi ebaselgus, kas kõiki neid ka eraldi töödeldakse või lõpetavad nad ikka prügimäel või põletusahjus. Ajab hinge täis küll.

Teine ja ehk veelgi põhimõttelisem põhjus on see, et ringmajanduses on kõige tähtsam jäätmeid vähendada. Neid on vähem, kui me tarbime vähem asju. Sõna "vähe" ei innusta kujutlema paremat tulevikku. Vastupidi, see loob hirmu, nagu me liiguksime oma arengus mitu aastakümmet tagasi.

Ettevõtja kohkub mõttest, kust tuleb tema tulu, kui ta enam oma tooteid müüa ei saa, ning kohalikud omavalitsused muretsevad töökohtade ja kogukonna elu jätkumise pärast.

Kõik pole nii hirmus, kui esialgu tundub

Ida-Virumaal, nagu mujalgi Eestis, ei ole jäätmete liigiti kogumisega veel eriti head lood. Biojäätmeid ei saa liigiti ära anda ning kogukondlikud kompostimise algatused pole veel populaarseks saanud. Korraldatud jäätmevedu võimaldab vaid väheste jäätmeliikide äraandmist.

Aga rahvusvaheline praktika näitab, et kõige kiiremad edusammud nende probleemide lahendamiseks tehakse just sellistes piirkondades, kus stardipositsioon on kesine. Ida-Virumaa edumaad kasvatab veelgi omapärane kultuuriline ja tööstuslik kooslus, mis on erimeelsuste kaudu loonud ka ühtekuuluvust.

Jäätmete vähendamine ei tähenda sugugi, et keegi millestki ilma jääb. Vastupidi, inimestele muutuvad kättesaadavaks kallimad ja kvaliteetsemad asjad. Kallim hind jaguneb ära pika kasutusea ja paljude kasutajate vahel.

Näiteks ühekorrapakendite asendamine korduskasutuspakenditega. Keegi ei jaksaks maksta igal toiduostul vastupidava karbi või pudeli hinda ühekordse kasutamise eest. Eriti, kui pakendi hind moodustab olulise osa toidu hinnast. Kuna aga korduskasutuspakendid on loodud kestma sadu pesu- ja kasutuskordi, ei pea inimene ostes seda hinda korraga välja maksma.

3 MÕTET

• Ida-Virumaa on Kiviõlist Vasknarvani ja Narva-Jõesuust Rannapungerjani täis näiteid ehedast ringmajandusest.
• Ringmajandusest on arenemas täiesti uus majandusharu.
• Ringmajandus vähendab reostust, loob töökohti ja tähendab muutust.

Ka hinnalised tarbeesemed muutuvad kättesaadavamaks. Nt nutitelefone, mille keskmine kasutusiga on kolm aastat, saab uuendada ja müüa uueväärses töökorras ja kvaliteetsena poole odavamalt. Ettevõtete jaoks tähendab see, et tulu suurema hulga müügist asendub hoopis hoolduse ja parandusteenuse pakkumisega.

Seeläbi tekib vajadus uute töökäte järele. Need töökohad loovad väärtust, mis väljendub ka palkades, ning vajadus nende järele on püsiv. Keegi ei jää igatsema asju, mis kohe katki lähevad ning mis seejärel kõlbavad vaid põletada või prügimäele saata.

Lisaks rohkematele töökohtadele loob ringmajandus ka rohkem võimalusi. Paljudes riikides pakutakse parandustöökodades nt kauaaegsetele töötutele, pensionäridele, riskinoortele või muul põhjusel tööturult kõrvale jäänud inimestele turvalist ja edumeelset väljaõppe ja töö võimalust. Ka Eestis on selliseid näiteid: paranduskelder Tartus ja Amanita töökeskus Pärnus. Sellised töökohad on tihti hüppelaud tööturul läbilöömisel.

Kõike ei ole samuti üldse vaja omada. Paljud ettevõtted saavad kasu lõigata asjade müügi asemel hoopis teenuse osutamisest. Pole valdkonda, kus ei leiduks juba praegu võimalust asja soetamise asemel see endale hoopis rentida. Nii saab inimene just seda, mida ta vajab, siis, kui ta seda vajab.

Ringmajanduse põhimõtted ei laiene ainult asjadele. Kvaliteetset toidukaupa, mida poes ära ei müüda, jagab Toidupank juba praegu abivajavatele peredele.

Võim annab võimalused, koostöö tagab edu

Ringmajandus ei ela ministeeriumide must-valgetes arengukavades ega värvilistel graafikutel. See on tänavatel, kus mängivad lapsed, kes on kõhu täis saanud tänu Toidupanga toidupakile, ning kus ninna leviv bensiini- ja tavotilõhn annab tõestust tööriistakuurist, kus kergelt roostes mutrikarpide, jalgratta varuosade ja värvipotsikute vahel toimetab tuttav mees, kes parandab naabri jupsivat automootorit.

Meie eesmärk ringmajandust arendades on, et selline tegevus ei oleks juhuslik ega sõltuks kohalikest sädeinimestest. Vaja on kestlikku süsteemi ning koostööd, et väärtuslik toit, asjad ja materjalid leiaks oma esialgu loodud eesmärgil võimalikult kaua kasutust.

Inimesed ei loo endale ringmajanduses töökohti ega võimalusi omal algatusel. Inimesed osalevad ringmajanduses oma ostuotsuste kaudu, enda väärtusi jagavate rahvasaadikute valimisega ja kogukonna tegevuses osaledes. Koostöö areneb näiteks seltsingutes, ühistutes, hoolekogudes jms kogukondlikes ühingutes, mis toob inimesed, ettevõtted ja avalikud asutused üksteisele lähemale. Nii saavad need, kes oma positsiooni tõttu omavad rohkem võimu, teha kõigile kasulikumaid otsuseid.

Kohalikud omavalitsused saavad pakkuda alustavatele ettvõtjatele või ringmajandavatele ettevõtetele toetusi ja soodustusi. Kui korraldatud jäätmeveolepingud nõuavad jäätmete liigiti kogumist kodu juurest ning loovad tingimused kogutud materjalide töötluseks või ka korduskasutuseks, muutuvad jäätmed kohaliku omavalitsuse jaoks ressursiks.

Näiteks riiete müük uuskasutuskauplustes või biojäätmete kopostimine mullaks, mida saab kasutada kogukonnaaedades. Mõnes vallas Eestis on korraldatud jäätmevedu nii, et tasuline äravedu laieneb vaid neile jäätmetele, mida ladestatakse või põletatakse.

Rohepöörde plaanides on Ida-Virumaa põlevkivi küsimus kahtlemata möödapääsmatu verstapost. Ringmajandamise aluseks on ressursside tõhus kasutamine nii, et kõiki materjale saaks lõpmatult kasutada oma kõrgeimas väärtuses. See tähendab ka, et tootmine, kasutamine ja käitlemine peab toetuma taastuvenergiale.

Päikese ja tuulega tuleb ära toita iga kliimaneutraalsust kuulutava ettevõtte tootmine, kõik näljased elektriautod, mis justkui imeväel Eesti tänavad vallutavad, ja palju muud. Võti on siin aga valida oma lahinguid. Õiglane üleminek on hiigelsuur küsimus, mis varjutab üksiku inimese pingutusi. Kuid just neist sõltub õpingute valimisel, ostuotsuste juures ja töökohavalikul vähemalt sama palju. Taastuvenergia on ringmajandusega kaasnev nähtus, mitte eeltingimus.

Ringmajandus ei ole hirmus ega ka raketiteadus. See ei ole maksumaksja raha laristamine, vaid avalik investeering tugevatesse kogukondadesse ja piirkonna arengusse. Ringmajandus vähendab reostust, loob töökohti ja tähendab muutust.

Eestis paneksin mina just Ida-Virumaale oma panused ringmajanduse lipulaevaks kujunemisel.

Rohepöörde teemaliste lehekülgede kirjastamise kulusid toetab osaliselt Keskkonnainvesteeringute Keskus

Foto: KIK