Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Klaaslae põhjusi tasub otsida koolisüsteemist, mis eestlased ja venelased lahus hoiab

Politoloog Kristina Kallas ütleb, et kontakt eestlastega tekitab suhteid, mis parandab positsiooni tööturul. FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Vladislav Virtonen ja Nikolai Novosjolov esindavad pigem erandit kui reeglit, ütleb politoloog ja poliitik Kristina Kallas.

Kristina Kallas on mitu korda olnud integratsiooni monitooringu koostajate seas ning selle uuringu järgi arvab enamik venelasi, et neil on Eestis raskem edu saavutada.

Klaaslae põhjust ei tasu politoloogi sõnul otsida mitte venelaste diskrimineerimisest, vaid koolisüsteemist, mis hoiab eestlased ja venelased lahus. Haridus määrab aga võimalused tööturul. "Kui sa oled eestikeelses haridussüsteemis ja ehitad oma sotsiaalset võrgustikku, siis see on see kapital, millega sa tulevikus oma positsioone tööturul ehitad," selgitab Kallas.

Tööturul esineb Kallase sõnul ka venekeelne nišš, aga see kuulub madalapalgalistele.

Mõjutab ka nõrgem inglise keel

Politoloog toob näiteks haridus- ja teadusministeeriumi 2017. aastal tehtud uuringu keelemõjust tööturul. Sealt ilmneb, et soome ja vene keele oskus mõjutab sissetulekuid teenindussektoris. "Kui sa tahad seal 20aastasena tööd leida, siis on eelis venelastel ja nendel, kes soome keelt oskavad. Eestlased saavad hotelli vastuvõtuadministraatorina või restorani teenindajana tööd väiksema tõenäosusega."

Klaaslae efekti tajuvad kõige rohkem kõrgharitud

Kui sa pole eestlane, võivad tulusad töökohad kõrgemal positsioonil jääda sulle kättesaamatuks, ilmneb integratsiooni monitooringutest.

2015. aasta integratsiooni monitooring täheldas, et Eesti tööturg on keele ja rahvuse alusel jagunenud ning see eraldatus on viimastel aastatel pigem isegi suurenenud.

Mitte-eestlased hindavad oma võimalusi tööturul oluliselt madalamalt kui eestlased. Kui monitooringu tulemusi kõrvutada Eesti tööjõu-uuringute andmetega, selgub, et pessimistlikumatel hinnangutel on ka reaalne alus.

Teisest rahvusest inimesi ei muuda oluliselt optimistlikumaks ka kõrghariduse omamine. Just kõrgharitud tajuvad klaaslae efekti kõige teravamalt.

Viimane, 2020. aastast pärinev monitooring ütleb, et ebavõrdsus ilmneb ka ametikohtade kaupa. Mitte-eestlaste seas on vähem neid, kes töötavad kõrgemal ametikohal (juhid, spetsialistid), ning rohkem madalamal ametikohal töötajaid (oskus- ja lihttöölised).

Sealjuures ei ole ametialane segregatsioon viimase 20 aastaga vähenenud: tööturul toimib endiselt klaaslae efekt, mis piirab mitte-eestlaste ligipääsu kõrgematele ametikohtadele. Isegi siis, kui neil on kõrgharidus, hea eesti keele oskus ja Eesti kodakondsus, on nende võimalused saada juhiks või tippspetsialistiks väiksemad kui eestlastel.

Karjääriredelil üles liikudes kaob vene keele tähtsus. "Mitte kedagi ei huvita finantsanalüütiku puhul see, kas ta oskab vene keelt või mitte. Küll aga huvitab inglise keele oskus ja see, milline on inimese sotsiaalne võrgustik: keda ta tunneb, kellega ta on koos ülikoolis õppinud ja kontaktis olnud. Seal hakkavad venelased oma positsioone kaotama."

Kallas tõdeb, et iga järgmine vene põlvkond oskab küll eesti keelt järjest paremini, aga venelaste inglise keele oskus on eestlaste omast nõrgem. See omakorda tuleneb vene keele domineerimisest.

"See on nii suur keel, et venelastel pole mingit vajadust vaadata Hollywoodi filme inglise keeles, aga eesti noor vaatab neid inglise keeles. Eesti noor istub 80 protsenti oma vabast ajast ingliskeelses inforuumis, vene noor istub 100 protsenti venekeelses inforuumis. See avaldab keeleoskusele mõju."

Seinad tuleb maha tõmmata

Kallas ei eita, et venelaste seas on edulugusid. "Aga need on erandid, kes on suutnud ennast süsteemist läbi suruda. Näiteks Vladislav räägib ülihästi eesti keelt ja on eestlastega kontaktis. Nii tekivad suhted, mida on tööturul vaja."

Kas võtta tööle Valdo või Dima?

Kristina Kallas, politoloog, Tartu ülikooli õppejõud:

"Toon oma loengutes näite, et kui minul eesti tööandjana on tööintervjuul Dima ja Valdo − mõlemad on lõpetanud Tartu ülikoolis majanduse ja on Eesti kodanikud −, siis ma võtan tööle Valdo. Sest mul on kindlustunne, et saame teineteisest aru.

Näiteks arutan tööintervjuu ajal mingit meeskonnaga seotud küsimust, viskan mingi nalja Oskar Lutsu "Kevadega" seoses ja Valdo saab kohe aru, millest ma räägin, hüppab teemasse sisse.

Ja Dima ei saa aru, millest jutt käib. Ta saab aru eesti keelest, aga mitte kultuurikontekstist ja sellest, mida tööandja tegelikult tahab tema käest saada. Tekib tunne, et tööintervjuul on mingi välismaalne, kes on eesti keele ära õppinud, aga ta on ikkagi võõras.

Siit tekib arvamus, et Dimat diskrimineeriti, sest tema CV on samasugune. Aga see ei ole diskrimineerimine, see on usalduse küsimus. Ma tööandjana minimeerin oma riske ja kultuur mängib siin paratamatult oma rolli."

Iga inimene saab avardada oma suhtlusvõrgustikku, valides eestikeelse huviringi või minnes eestikeelsesse ettevõttesse tööle. "Püüa ennast seal läbi suruda, ehita üles eestikeelseid kontakte, muidu piirad ennast Eestis ainult 25 protsendi maailmaga," soovitab politoloog.

Riik omakorda saab muuta haridussüsteemi, mis on seinad ehitanud.

"See on hästi oluline, et tõmmata maha seinad ja ehitada üles Kohtla-Järve gümnaasiumi moodi ühiseid koole. See läheb raskelt, kõigil on valus, kellelegi alguses ei meeldi, sest on ebamugav ja peab oma mugavustsoonist välja ronima. Aga see on ainus, mis tegelikult viib vene noored isolatsioonist välja."

Tagasi üles
Back