Saada vihje

Virve Osila sai juubelikingiks elutöötoa

Copy
"Olen kass, kes kõnnib omapead..." on Virve Osila luuleread jäädvustatud tema elutöötoa seintele. Laual õitseb avamispäeva kingitus: orhideed armastavad Virvet ja Virve orhideesid. "Teeme enda poolt kõik võimaliku, et lill püsiks, kuid sinuga me võistelda ei suuda ja nii lopsakaks ta ei lähe kui orhideed sinu kodus," arvab Alutaguse huvikeskuse juhataja Ingrid Spitz.
"Olen kass, kes kõnnib omapead..." on Virve Osila luuleread jäädvustatud tema elutöötoa seintele. Laual õitseb avamispäeva kingitus: orhideed armastavad Virvet ja Virve orhideesid. "Teeme enda poolt kõik võimaliku, et lill püsiks, kuid sinuga me võistelda ei suuda ja nii lopsakaks ta ei lähe kui orhideed sinu kodus," arvab Alutaguse huvikeskuse juhataja Ingrid Spitz. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

"Kas nutta võib?" küsib poetess Virve Osila lindi läbilõikamise järel oma elutöötuppa astudes. "Väikese pisara võid ikka poetada," lubab Alutaguse huvikeskuse juhataja Ingrid Spitz.

Elutöötuba Mäetaguse rahvamajas on ahjusoe ja täieneb veel, ütleb Ingrid Spitz. Tal on hea meel, et avatud saab see luuletaja, näitekirjaniku ja publitsisti 75. sünnipäeva nädalal.

Elutöötoas on väljas Virve Osila kogu looming, mis ilmunud, ja peagi jõuavad riiulile ka tema kooliajal kirjutatud värsiread. Toas on välja pandud poetessile tähenduslikud asjad, näiteks Mäetaguse aukodaniku pronksist karu ja Kultuurkapitali sõled, aga ka hulk tänukirju ja õnnitluskaarte. Seintele on kirjutatud luuleread ja toa avamisel kostuvad need ka läbi kõlari.

Tagasi üles