PILDIGALERII ⟩ Narvas tähistati Vabadussõja relvarahu aastapäeva

Ilja Smirnov
Copy
Narva tähistati Peetri platsil Vabadussõja relvarahu 102. aastapäeva.
Narva tähistati Peetri platsil Vabadussõja relvarahu 102. aastapäeva. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Esmaspäeval, 3. jaanuaril tähistas kaitsevägi Narvas Peetri platsil piduliku rivistuse ja relvanäitusega relvarahu 102. aastapäeva.

Tähtpäeva tähistamine Peetri platsil algas kell 10.15 rivistusega, seejärel meenutati Vabadussõjas langenuid üle-eestilise vaikuseminutiga. Pärast rivistust sai tutvuda 1. jalaväebrigaadi üksustes ning jõustruktuurides kasutusel oleva tehnika ja relvadega. Kaitseliit kostitas supi ja teega.

Ehkki tegemist oli tööpäevaga, pälvis Peetri platsil toimunu piirilinlaste suurt tähelepanu, uudistamas käisid nii täiskasvanud kui lapsed, nii mehed kui naised.

"Iga mees mis tahes riigis on eelkõige sõjamees," märkis tol päeval Peetri platsilt läbi astunud Narva kunstnik ja sepp Rashid Shamsutdinov.

"Igal rahval on õigus oma mälule, kuid see siin kõik on riigi tasandil," sõnas ta relvarahu aastapäeva kohta, osutades sõjatehnikat täis platsile. "See on riigi, mitte rahva mälu − see on poliitikale lähemal," selgitas ta.

Narva linnapea Katri Raik kinnitas, et Vabadussõja relvarahu aastapäev ei ole küll rahvuspüha, ent sellest päevast räägitakse igal aastal üha rohkem. "Sel päeval peetakse tseremooniaid üle Eesti, nii et võib öelda, et see on uus mälestuspäev, mis alles otsib oma kohta."

Raik tuletas meelde, et samasugune pidulik rivistus toimus 3. jaanuaril esimest korda kaks aastat tagasi ning peagi võib sellest saada piirilinna iga-aastane üritus − selline plaan on juba olemas.

"Me tahaksime seda korraldada igal aastal ning kui president Karis läinud aasta detsembris siin käis, lubas ta tulla ka aasta pärast 3. jaanuaril," sõnas linnapea.

Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele 74 505 võitlejat, hukkus kokku 5540 sõdurit. Vabadussõja tulemusel tõrjuti Punaarmee Eestis välja ja 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepinguga tunnustati Eesti riiklikku iseseisvust. Vabadussõja lahingutegevus lõppes 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 kehtima hakanud relvarahuga.

Juba 1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, et austada neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ning andsid seal Eesti vabaduse eest oma elu.

Tänavu oli 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul lipupäev.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles