2021. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise või vee erikasutusõiguse tasu kokku ligi 89 miljonit eurot. Kaks kolmandikku sellest tuli Ida-Virumaalt.
Lõviosa keskkonnatasudest laekus taas Ida-Virumaalt
89 miljonit eurot keskkonnatasusid on ligi 33 miljonit eurot enam kui eelnenud aastal.
Suurimat rolli maksudeklaratsioonide tõusus mängisid põlevkivi ja COVID, ütles keskkonnaameti keskkonnatasuosakonna juhataja Ahto Eesmäe.
"44 miljonit eurot ehk ligi pool kõigist keskkonnatasudest on seotud põlevkiviga − maavara kaevandamisõiguse või põlevkivituha ladestamise tasuna. Kui 2020. aastal kehtestati COVIDi tõttu põlevkivituha ladestamisele maksuleevendused, siis eelmisel aastal neid enam polnud ning taastus kahe aasta tagune maksutase," selgitas ta.
Põlevkivi kaevandamise eest laekus mullu riigile 24,7 miljonit eurot keskkonnatasu, aasta varem vaid 5,5 miljonit eurot.
Eesmäe sõnul kasvatas põlevkivi kaevandamisõiguse tasu laekumist raske kütteõli maailmaturuhinna tõus. Põlevkivi kaevandamise tasu määr on maailmaturu hinnaga otseselt seotud.
Eelmisel aastal deklareeritud 89 miljoni euro keskkonnatasude hulgas on ligi 38,7 miljonit eurot maavarade kaevandamisõiguse tasu, 25,2 miljonit jäätmete kõrvaldamise saastetasu, 14,2 miljonit vee erikasutusõiguse tasu, 6,5 miljonit välisõhu saastetasu ning 4,4 miljonit eurot veesaastetasu.
Kohalike omavalitsuste eelarvesse laekus 2021. aastal kokku 11,4 miljonit eurot maavara kaevandamisõiguse ressursitasu ja 4,5 miljonit eurot vee erikasutusõiguse ehk veevõtu ressursitasu.
Kaevandamisõiguse tasust laekus kõige enam raha Alutaguse valda (3 miljonit eurot), Saku valda (1,2 miljonit eurot) ja Narva-Jõesuu linna (600 000 eurot). Vee erikasutusõiguse tasust said kõige suurema osa Alutaguse vald (1,2 miljonit eurot), Narva-Jõesuu linn (500 000 eurot) ja Tallinn (300 000 eurot).
Kõiki keskkonnatasusid kokku maksid Ida-Virumaa ettevõtted mullu 59,7 miljonit eurot ehk 67% Eestis deklareeritud tasude kogusummast.