Anastassia Paalonen näeb kaoseski harmooniat

Copy
Anastassia Paaloneni sõnul on see pilt ääretul ookeanil seilavast väikesest laevast eriline. "Kust ja kuhu ta kulgeb, pole teada, kuid see ongi mu tööde tuum − selles kõiges olengi mina ise," sõnab autor.
Anastassia Paaloneni sõnul on see pilt ääretul ookeanil seilavast väikesest laevast eriline. "Kust ja kuhu ta kulgeb, pole teada, kuid see ongi mu tööde tuum − selles kõiges olengi mina ise," sõnab autor. Foto: Irina Kiviselg / Põhjarannik

30. juulil avati Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi valges saalis SOS lasteküla sotsiaaltöötaja Anastassia Paaloneni esimene maalinäitus. Pintslid ja värvid võttis ta esimest korda kätte kolm aastat tagasi, eelistades abstraktsionistlikku stiili.

Esimesi samme kunstivallas aitas Anastassia Paalonenil astuda Juri Horev, kelle stuudiosse noor naine õppima läks. Katsetanud algul klassikat, ütles ta juhendajale, et sooviks proovida mõnd muud eneseväljendusviisi.

"Nõnda jõudsimegi abstraktsioonini, mida mina pean kõigist kunstižanritest kõige ausamaks: puudub igasugune ettevalmistus, puuduvad reeglid, kunstnik tegutseb inspiratsiooni, meeleolu ajel," märkis Horev. "Sõnadega on võimatu seletada, missugune energia su käsi liigutab, ent Nastja on selle ära tabanud ja teeb suuri edusamme. Seda kinnitab tema näituski, kus on väljas vaid pooled tal stuudios valminud töödest."

Tagasi üles