URVE KILK Miks me ometi oma keelest ja rahvuskultuurist üha vähem hoolime?

Urve Kilk
, eesti keele õpetaja ja tantsujuht
Copy
Rahvuskultuuri hoiavad elus veel ainult üldlaulu- ja tantsupeod, millest osasaamine annab ainulaadse elamuse. See pilt on tehtud seni viimaselt, 2019. aasta laulu- ja tantsupeolt.
Rahvuskultuuri hoiavad elus veel ainult üldlaulu- ja tantsupeod, millest osasaamine annab ainulaadse elamuse. See pilt on tehtud seni viimaselt, 2019. aasta laulu- ja tantsupeolt. Foto: Matti Kamara (Pohjarannik)

Praeguses heitlikus maailmas ei või iial teada, mis võib saatuslikuks saada meie emakeele ja rahvuskultuuri säilimisele. Millegipärast on eestlane nii aldis omaks võtma suurte kultuurrahvaste jooni ja unustama oma keele ja kultuuri omapära. Mille muuga seletada inglise keele pealetungi ja massikultuuri vohamist?

Inglise keele valdamist peetakse nii endastmõistetavaks, et vahel ei vaevuta enam Eesti telekanalites tõlkima ingliskeelseid intervjuusid ega varustama filme eestikeelsete subtiitritega. Ka ajalehtedes võib kohata sõnu ja väljendeid, mille tähendus jääb tabamatuks seda võõrkeelt mitte oskajatele. Küllap noorte ja isegi laste hulgas polegi neid, aga eakate seas kahjuks küll.

Ja kui lapsed haaravat inglise keelt lausa lennult ja pidavat juba omavahel isegi selles keeles vestlema, kas poleks siis otstarbekas anda koolis mõni selle keele ainetund meie emakeelele? Võib-olla oleks siis õpetajatel mahti kasvandikele selgeks teha meile omaste keelendite omapära nii hästi, et need jõuaksid taas eestlaste kõnepruuki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles