Nõiakatlad podisevad täisvõimsusel

Sirle Sommer-Kalda
, ajakirjanik
Copy
Kose küla taga metsas purskab kolm kuplikujulist purskkaevu.
Kose küla taga metsas purskab kolm kuplikujulist purskkaevu. Foto: Sirle Sommer-Kalda / Põhjarannik

Nõiakaevud on just praegu kõige võimsamad, kinnitas Alutaguse matkaklubi juht Ingrid Kuligina.

Metsa vahele peitunud Kose kolm kuplikujulist purskkaevu on varakevadel väärt otsimist ning leidmist. Kose nõiakaevud on rajatud liigvee ärajuhtimiseks Ahtme kaevanduse sulgemisel.

"Kose küla uuem osa − suvila tüüpi majad − rajati liigniiskele alale sel ajal, kui kaevandus töötas, vett pumbati ära ja maapind muutus kuivemaks. Kui kaevandus 2001. aasta detsembris kinni pandi, tõusis vesi juba kolme aasta pärast nii kõrgele, et hakkas keldreid ja metsaaluseid üle ujutama. Nii tehtigi 2005. aasta kevadel kolm puurauku, et suunata vesi otse äravoolukraavi, ja puhastati ümberkaudsed kuivenduskraavid," selgitas Ingrid Kuligina.

Liigvesi läheb edasi Vasavere jõkke, sealt Pühajõkke ja merre. "Kevadel, kui palju lund sulab, ärkavad need kolm puurauku ellu," lisas ta.

Kiikla küla lähedal Ratval pulbitsevad kaks puurauku, mis rajati 2018. aastal endise Viru põlevkivikaevanduse alale, et piirkonna veerežiimi reguleerida ning ümberkaudseid põlde uputusest päästa.

Kevadel pakub silmailu ka ääreni vett täis Ohakvere tehisveekogu, mida kohalikud kutsuvad vee rohekassinise värvi tõttu hellitavalt Baikali järveks. Lummava värvi annavad vees sisalduvad ülipeened lubjakiviosakesed, kui valgus peegeldub nendelt tagasi, samuti veekogu põhjas olev hele karbonaatne sete.

"Kui varasematel aegadel pumbati kaevandustest vesi otse kanalitesse ja suunati suurematesse veekogudesse, siis 1980. aastate keskel hakati rajama settebasseine, et kaevandustest väljapumbatud vesi ei läheks kohe loodusesse. Ohakvere settebasseini kogutakse viie pumpla kaudu kokku Estonia kaevanduse vesi," rääkis Ingrid Kuligina.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles