Tänavuse kindral Tõnissoni konverentsi teemadeks on vastupanuliikumine ja sõda Ukrainas

Copy
Julgeolekuanalüütik, kaitseliitlane ja filmimees Ilmar Raag kõneleb Tõnissoni konverentsil sellest, kuidas saab Eesti tavakodanik realiseerida oma kaitsetahet ja milline on Ukraina sõja strateegiline kogemus Eestile.
Julgeolekuanalüütik, kaitseliitlane ja filmimees Ilmar Raag kõneleb Tõnissoni konverentsil sellest, kuidas saab Eesti tavakodanik realiseerida oma kaitsetahet ja milline on Ukraina sõja strateegiline kogemus Eestile. Foto: Matti Kamara / Põhjarannik

14. aprillil toimub Jõhvi kontserdimajas kindralmajor Aleksander Tõnissoni mälestuskonverents, mis käsitleb Kaitseliidu tegevust II maailmasõja eel, vastupanuvõitluse ja metsavendluse teket ning Soome ja Eesti sõjalist koostööd II maailmasõjas. Konverentsil arutletakse selle üle, mida arvesse võtta Eesti kaitsevõime kindlustamiseks tänapäeval ja tulevikus.

Kuuendat korda konverentsi korraldava Jõhvi muuseumi seltsi eestvedaja Annely Reimaa ütles, et iga aastaga on käsitletavad teemad liikunud Vabadussõjast tänapäevale lähemale.

Selle aasta konverentsil on põhifookuses metsavendlus ja vastupanuliikumine. "Mul on väga hea meel, et ettekannetega esinevad ka kooliõpilased," ütles Reimaa. Konverentsi teine pool on seotud aga Venemaa Ukrainas vallandatud sõjaga ja selle mõjudega Eestile.

Konverentsil astuvad ettekannetega üles reservallohvitser Aimar Kuldvere Alutaguse malevast, kodu-uurija Anne Nurgamaa ja ajaloolane Vallo Reimaa, Soome Instituudi direktor Hannele Valkeeniemi, erukindralmajor Meelis Kiili, naiskodukaitse esinaine Airi Tooming ning julgeolekuanalüütik ja filmirežissöör Ilmar Raag.

Õpilasettekanded vastupanuliikumise kohta Jõhvi ja Vaivara piirkonnas teevad Jõhvi põhikooli õpilane Artur Tšužas ning Jõhvi gümnaasiumi õpilased Stenver Dietrich ja Kaspar Käen.

Annely Reimaa sõnul näitab Hannele Valkeeniemi ka lõiku oma dokumentaalfilmist "Kiiluvees", kus on mõtlemapanev intervjuu Viktor Preimaniga, kes arutleb nende valikute üle, mis olid Eesti inimestel sel ajal, kui punaokupandid tulid taas siia maale.

Ilmar Raag kõneleb sellest, kuidas saab Eesti tavakodanik realiseerida oma kaitsetahet ja milline on Ukraina sõja strateegiline kogemus Eesti jaoks. Hiljuti Ida-Virumaa elanike häältega riigikogusse valitud kindralmajor reservis Meelis Kiili avab Venemaa vägede ülemjuhataja kindral Gerassimovi doktriini olemust.

Aleksander Tõnisson.
Aleksander Tõnisson. Foto: Repro

Aleksander Tõnisson

* Eesti sõjaväelane Aleksander Tõnisson sündis 17. aprillil 1875 ja suri 30. juunil 1940.

* Narva väerinde juht Eesti Vabadussõjas.

* Aastatel 1934-1939 oli ta Tartu linnapea ja 1939-1940 Tallinna ülemlinnapea.

* Jõhviga seob kindralit Edise mõis, mille ta sai teenete eest Eesti Vabadussõjas.

* Aleksander Tõnissoni mälestuse jäädvustamiseks püstitati 2005. aastal Jõhvi keskväljakule tema monument. Kaitseliidu Alutaguse malev korraldab tema sünnipäevakuul aprillis kindralijooksu ja Jõhvi muuseumi selts konverentsi.

Põnev tõotab tulla ka pärastlõunane arutelu teemal, mida võtta arvesse Eesti kaitsevõime tugevdamiseks. Et Soome on just äsja saanud NATO liikmeks, siis on kindlasti huvitav kuulata Hannele Valkeniemi mõtteid, kuidas see suurendab nii Soome kui ka Eesti kaitsevõimet.

Registreerumine konverentsile on avatud kuni 10. aprillini Jõhvi muuseumi seltsi kodulehel.

Konverentsi toimumist toetavad Jõhvi vallavalitsus, kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp ja Jõhvi muuseumi selts.

Aleksander Tõnissoni ajalookonverentsi ajakava

14. aprillil kella 10-16.30 Jõhvi kontserdimaja suures saalis, konverents on jälgitav ka veebi teel 

Konverentsi modereerib Kalev Naur, Jõhvi muuseumi seltsi ja Alutaguse maleva liige.

10.00 Maris Toomeli (Jõhvi vallavanem) ja Meelis Kiili (kindralmajor reservis) tervitused.

10.20 ennelõunane ettekannete plokk. Ajalooline ülevaade.

10.20 "Ajalooline vaade kaitseliidu rollile Alutagusel enne II maailmasõda" − Aimar Kuldvere, reservallohvitser, Kaitseliidu Alutaguse malev.

10.45 "Metsavendluse teke 1941. aasta suvel. Lulla lahing − legend ja tegelikkus" − Anne Nurgamaa, Eesti looduskaitse seltsi Alutaguse osakond.

11.15 õpilasettekanded Jõhvi põhikoolilt ja Jõhvi gümnaasiumilt.

"Vastupanuliikumine Vaivara piirkonnas" − Artur Tšužas, Jõhvi põhikooli 9. klassi õpilane; juhendaja õp Liivi Jõemets. "Vastupanuliikumine Jõhvi piirkonnas" − Stenver Dietrich ja Kaspar Käen, Jõhvi gümnaasiumi 11. klassi õpilased; juhendaja õp Leigi Molodõk.

11.45 "Hävituspataljonide tegevus Alutagusel 1941. aasta suvel" − Vallo Reimaa, Jõhvi muuseumi selts, ajaloolane.

12.05 "Soome ja vastupanuvõitlus Eestis II maailmasõjas" − Hannele Valkeeniemi, Soome Instituudi direktor.

12.30 katkend dokumentaalfilmist "Kiiluvees", intervjuu Viktor Preimaniga (video).

12.45 lõuna.

13.30 pärastlõunane ettekannete plokk. Ukraina sõja kogemus.

13.30 "Gerassimovi doktriin ja tegelikkus" − Meelis Kiili, kindralmajor reservis.

13.55 "Kuidas Eesti tavakodanik saab realiseerida oma kaitsetahet ohu korral? Ukraina sõja strateegiline kogemus Eesti jaoks" − Ilmar Raag, julgeolekuanalüütik ja filmirežissöör.

14.20 "Naiskodukaitse roll sõjalises riigikaitses ja elanikkonnakaitses" − Airi Tooming, naiskodukaitse esinaine.

14.45 arutelupaneel. Mineviku kogemused ja tänapäev. Mida arvesse võtta Eesti kaitsevõime kindlustamiseks tulevikus?

Arutelu modereerib Jaak Saar, Jõhvi põhikooli arendusjuht, Jõhvi muuseumi seltsi ja Alutaguse maleva liige.

Meelis Kiili, erukindralmajor; Ilmar Raag, julgeolekuanalüütik ja filmirežissöör; Airi Tooming, naiskodukaitse esimees ja Hannele Valkeeniemi, Soome Instituudi direktor.

16.15 - 16.30 konverentsi kokkuvõte, lõppsõnad.

Tagasi üles