Katri Raik: kirjutamine on parim stressiravi

Katri Raik tõdeb, et uut raamatut poleks olemas, kui tema elu Narvas ei oleks olnud ettevaatlikult öeldes üsna keeruline. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

"Kümme aastat on esimesest Narva-raamatust möödas. Palju on muutunud, ma ise olen muutunud. Palun ärge seda vana raamatut enam Narvaga tutvudes kasutage, valige uus. Olge valmis ajalootunniks, sest ilma tagasivaadeteta ei saa praegusest Narvast üldse aru," kirjutab Katri Raik peagi ilmuva raamatu "Minu Narva. Kümme aastat hiljem" eessõnas. Põhjarannik avaldab autori nõusolekul selle raamatu eessõna.

Kirjutasin oma esimese "Minu" sarja raamatu "Minu Narva" siis, kui olin Narvas elanud üle kümne aasta − 2013. Tulin Narva 1999. aasta suvel. Põhjused, miks ma tulin, on aastatega muutunud aina ilusamaks. Ma arvan, et see oli ühel ajal nii saatus kui juhus. Üks jääb selgeks: kohas, mis on tühi, kus sa oled esimene, saab lihtsamalt särada. Seda loen oma "edu" fenomeniks. Ehkki ma ei teinud seda teadlikult. Ma olen Narvast kaks korda ära läinud ja tagasi tulnud. Rohkem pole vist enam mõtet proovida, aga eks aeg annab arutust.

Esimest korda, aastal 2007, läksin ma ära, sest põlesin läbi. Narva uue kolledžihoone ehitus takerdus, ülikoolil tuli euroraha tagasi maksta. Tartu ülikool ja Narva linn käisid kohut. Ülikool võitis. Mina jõudsin töötada haridus- ja teadusministeeriumi asekantslerina, korraldada gümnaasiumite üleminekut osaliselt eestikeelsele õppele. Pettusin selles töös − liiga palju poliitikat hariduses ei ole hea. Niisiis kandideerisin Narva tagasi.