/nginx/o/2023/07/01/15427942t1h4861.jpg)
Tänases Põhjarannikus on algava laulupeo teemaga vägagi haakuv uudis selle kohta, et riigieelarvest Ida-Virumaa kultuuri- ja spordisündmuste korraldamiseks eraldatud miljonist eurost kõige suurem osa läheb koorilaulu edendamiseks maakonna koolides. See võib paljudele tunduda kummaline või isegi ebaloogiline uudis fakti taustal, et mitmed taotlused, kus küsiti raha juba ennast tõestanud projektidele, jäid toetusest ilma.
Ida-Virumaal on koorilaulul, sealhulgas noorte omal, muidugi tugevad traditsioonid, kuid viimastel aastatel on koorilaul paljuski ka koroonapandeemia tõttu olnud vaeslapse osas.
Täiskasvanute koorid on aastatega aina kokku kuivanud, kuigi on ka meeldivaid erandeid.
Kui rääkida noortekooridest, siis koolides, kus on entusiastlikud ja sütitavad muusikaõpetajad, on lood ka koorilauluga hästi, väga tublid on Narva koorikoolis tegutsevad lauljad. Noorte laulupeol on tänavu Ida-Virumaalt 22 koori.
Nüüdne idee Ida-Virumaa koolide ühendkoori loomiseks on iseenesest originaalne ja usutavasti tõstab maakonnas koorilaulu populaarsust. Aga tähtis on, et sellel ühekordsel projektil oleks ka kaugemale ulatuv mõju. Meie koorilaulu ei kummita niivõrd lauljate, kuivõrd tugevate dirigentide puudus. Riik pole siiani sellele tähelepanu eriti pööranud ja ka omavalitsustel, tundub, on palju pakilisemaid teemasid. Tänase Põhjaranniku intervjuus ütleb Ida-Virumaa juurtega tunnustatud koorijuht Hirvo Surva aga, et just omavalitsused võiksid seljad siin kokku panna ja toetada noorte dirigentide tulekut maakonda.
Võiks ju küsida, miks just siinne koorilaul peaks saama riigi toetuse osaliseks. Sest see pole lihtsalt üks muusikaliik. Tegemist on Eesti kultuuripärandi väga olulise osaga, millel kindlasti oleks oluline roll kogukondade lõimimisel. Seda näeme praegugi, kui laulu- ja tantsupeole on sõitnud ka suur hulk vene emakeelega lapsi.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)