MARE ROOSILEHT ⟩ Ida-Virumaal on võimalik saada teaduse arendamisel alternatiiviks Tallinnale ja Tartule

Mare Roosileht. Foto: [e-mail]

Lugedes Maris Lauri 9. novembri Põhjarannikus ilmunud inspireerivat artiklit "Oluline on näha võimalusi", avaneb pilt Ida-Virumaast kui piirkonnast, mis seisab uute ja lootustandvate võimaluste lävepakul. Lauri osutab õigusega, et piirkonnas ei ole mitte midagi lootusetut, vaid vastupidi − siin peitub tõeline varandus, mis on alles ootamas avastamist.

Võtmesõnadeks on tööstus, teadus ja haridus. Ida-Virumaa pakub hindamatut kogemust ja oskusteavet tööstuse arendamisel, mis on selgelt piirkonna tugevus. Kuid piirkonna tugevused ei piirdu ainult tööstusega. Ida-Virumaa tasakaalustatud suhtumine keskkonnaküsimustesse annab aimu kogukonna arusaamast, et tasakaal tootmise ja looduse vahel on määrava tähtsusega.

Kõige väärtuslikum ressurss meie maakonnas on inimene − just teda tuleb väärtustada ja väärindada.

Mitmekesisus iseloomustab piirkonda mitmest aspektist. Siin on mitte ainult tööstus, vaid ka põllumajandus, erinevad looduskeskkonnad, ajaloolised mälestised ning mitmekesised elu- ja tootmispiirkonnad. Jäätmekäitluse potentsiaal on aga tõeline avastamist väärt aare. Aheraine- ja tuhamäed on kui kullakaevandus, kust saab tulevikus eraldada keemilisi elemente, vähendades sellega sõltuvust teistest riikidest.

Kõige väärtuslikum ressurss meie maakonnas on inimene − just teda tuleb väärtustada ja väärindada.

Olen nõus Maris Lauriga, et tulevikku kujundades ei tohi toetuda eelarvamustele, vaid tuleb olla valmis avastama uusi võimalusi. Ida-Virumaa seisab uue alguse künnisel, kus teadus ja ettevõtlus käivad käsikäes, et kujundada piirkonna tulevikku positiivses suunas.

Ida-Virumaa seisab silmitsi suurte väljakutsetega, kuid need pakuvad samal ajal võimalusi uueks alguseks. Koostöö Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooliga muudab need väljakutsed võimalusteks, sealhulgas teadlaste järelkasvu tagamisel maakonnas.

Ida-Virumaa kõrgkoolide teadusvõimekus on viimase kahekümne aasta jooksul jäänud väheseks. Põhjuseks on olnud ootus, et regionaalsed kolledžid peavad panustama eelkõige õppetegevusse, spetsialistide koolitamisse. Paljud, nii kohalikud inimesed kui ka emaülikoolide teadlased ei usu, et teadust on võimalik teha ka regioonis, väljaspool emaülikooli. Väidan, et just nüüd ja praegu on see võimalus olemas. See, kuidas selle võimaluse ära kasutame, on meie kõikide − kolledžite, ülikoolide, ettevõtete, kohalike omavalitsuste kätes.

Just nüüd alustavad Eesti kahe suurema ülikooli kaasabil Ida-Virumaa ettevõtete ja kohalike omavalitsuste toetuseks tööd uurimisrühmad, kuhu enamikku kuuluvad ka TalTechi Virumaa kolledži ja TÜ Narva kolledži töötajad. See suurendab kolledžite töötajate rakendusteadusalast võimekust ning võimaldab välja töötada uuringuid ja teenuseid piirkonna ettevõtetele. Kolledžitest saab noorte teadlaste kasvulava, kus kohalikud andekad noored saavad omandada tipptasemel teadmisi ja oskusi.

Lisaks teadus- ja arendustegevusele arendatakse õiglase ülemineku fondi haridusmeetme raames olemasolevaid ja avatakse täiesti uusi kõrghariduse õppekavasid ning täiendusõppe võimalusi. Maakonna haridusvõimalused laienevad ning tänu atraktiivsetele ja unikaalsetele õppekavadele suureneb väljastpoolt Ida-Virumaad õppima asuvate inimeste arv.

Koostöös tööandjatega on võimalik pakkuda kõrgepalgalisi töökohti ja karjäärivõimalusi nii noortele kui ka juba olemasolevate kompetentsidega töötajatele. Koostöö teadusasutuste ja ettevõtete vahel ning noorte teadlaste kasvatamine on võtmetegur, et Ida-Virumaast saaks innovaatiline, jätkusuutlik ja elujõuline piirkond.

Lähitulevik toob kaasa uusi võimalusi koostööks ja selleks on olemas rahaline tugi. Koostööst sünnivad innovatiivsed ideed, avanevad uued võimalused, muutes Ida-Virumaa edukaks teaduse ja ettevõtluse keskuseks. Soovime olla tugevaks alternatiiviks teaduse ja hariduse valdkonnas nii Tallinnale kui ka Tartule!