Võtmesõnadeks on tööstus, teadus ja haridus. Ida-Virumaa pakub hindamatut kogemust ja oskusteavet tööstuse arendamisel, mis on selgelt piirkonna tugevus. Kuid piirkonna tugevused ei piirdu ainult tööstusega. Ida-Virumaa tasakaalustatud suhtumine keskkonnaküsimustesse annab aimu kogukonna arusaamast, et tasakaal tootmise ja looduse vahel on määrava tähtsusega.
Kõige väärtuslikum ressurss meie maakonnas on inimene − just teda tuleb väärtustada ja väärindada.
Mitmekesisus iseloomustab piirkonda mitmest aspektist. Siin on mitte ainult tööstus, vaid ka põllumajandus, erinevad looduskeskkonnad, ajaloolised mälestised ning mitmekesised elu- ja tootmispiirkonnad. Jäätmekäitluse potentsiaal on aga tõeline avastamist väärt aare. Aheraine- ja tuhamäed on kui kullakaevandus, kust saab tulevikus eraldada keemilisi elemente, vähendades sellega sõltuvust teistest riikidest.
Kõige väärtuslikum ressurss meie maakonnas on inimene − just teda tuleb väärtustada ja väärindada.
Olen nõus Maris Lauriga, et tulevikku kujundades ei tohi toetuda eelarvamustele, vaid tuleb olla valmis avastama uusi võimalusi. Ida-Virumaa seisab uue alguse künnisel, kus teadus ja ettevõtlus käivad käsikäes, et kujundada piirkonna tulevikku positiivses suunas.
Ida-Virumaa seisab silmitsi suurte väljakutsetega, kuid need pakuvad samal ajal võimalusi uueks alguseks. Koostöö Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooliga muudab need väljakutsed võimalusteks, sealhulgas teadlaste järelkasvu tagamisel maakonnas.
Ida-Virumaa kõrgkoolide teadusvõimekus on viimase kahekümne aasta jooksul jäänud väheseks. Põhjuseks on olnud ootus, et regionaalsed kolledžid peavad panustama eelkõige õppetegevusse, spetsialistide koolitamisse. Paljud, nii kohalikud inimesed kui ka emaülikoolide teadlased ei usu, et teadust on võimalik teha ka regioonis, väljaspool emaülikooli. Väidan, et just nüüd ja praegu on see võimalus olemas. See, kuidas selle võimaluse ära kasutame, on meie kõikide − kolledžite, ülikoolide, ettevõtete, kohalike omavalitsuste kätes.