IDA-VIRUMAA KULTUURI- JA SPORDITÄHED 2023 ⟩ Elutööpreemia pälvivad kaks legendaarset treenerit: Jüri Schmidt ja Jevgeni Terentjev

Põhjarannik
Copy
Jüri Schmidt.
Jüri Schmidt. Foto: Erakogu

Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp tunnustas tänavuste preemiatega maakonna kultuuri- ja sporditegelasi. Preemiad antakse üle jaanuaris.

Jevgeni Terentjev.
Jevgeni Terentjev. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Elutööpreemia pälvivad sel aastal kaks treenerit: Jüri Schmidt ja Jevgeni Terentjev − nende mõlema õpilased on jõudnud olümpiamängudele.

Tänavu sügisel 90 aasta juubelit tähistanud Jüri Schmidt kuulus omal ajal spordimehena Eesti koondisesse koguni kolmel alal: suusatamises, orienteerumises ja kergejõustikus. Muu hulgas kuulus ta nende väheste sekka, kes sõitsid 1960. aastal esimesena läbi Tartu maratoni, ning korraldas kaks aastat hiljem esimese suusamaratoni ka Ida-Virumaal, kui sõideti Jõhvist Kuremäele ja tagasi.

Schmidt töötas ligemale pool sajandit suusatreenerina Kohtla-Järve spordikoolis ja Järve suusaklubis. Tema paljudest õpilastest jõudis kõige kaugemale suusataja Piret Niglas, kes võistles mitmetel olümpiamängudel. Niglas, kes tegutseb nüüd ka ise treeneri ja õpetajana, on märkinud, et Jüri Schmidt andis oma õpilastele kaasa oskuse olla inimene, olla aus ja armastada tööd, mida teed. "Jüri Schmidti kannatlikkus ja suunamine aitasid mind olümpiamängude starti. Tänu temale olin esimene Eesti sportlane, kes startis taasiseseisvunud Eesti eest olümpiamängudel," on Niglas öelnud.

76aastane Jevgeni Terentjev on tegutsenud Sillamäel kergejõustikutreenerina alates 1982. aastast. Teda tuntakse Sillamäel ja ka kaugemal kui tublit ja tulemuslikku treenerit, kelle juhendamisel on tuule tiibadesse saanud paljud kergejõustiklased. Neist tuntuim on olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel osalenud Eesti rekordiomanik kõrgushüppes Anna Iljuštšenko.

Terentjevi õpilased on märkinud, et treenerina ei ole ta mitte ainult juhendaja ja õpetaja, vaid ka toetav sõber ning kannatlik kuulaja. Samuti juhendab ta paljusid noorsportlasi, kelles seas on ka näiteks käija, paljukordne Eesti meister Jekaterina Mirotvortseva, kes üritab samuti olümpiamängudele jõuda.

Lisaks treeneritööle on Jevgeni südameasjaks spordi propageerimine. Tema eestvedamisel korraldatakse iga-aastaseid kergejõustikuvõistlusi ja tervisepäevi. 2022. aastal pälvis Jevgeni Terentjev Euroopa kergejõustikuliidu auhinna treeneritöö ning suure panuse eest Eesti kergejõustiku arengusse.

Palju õnne kultuurkapitali tunnustuse saanud Ida-Virumaa kultuuri- ja sporditegelastele!

Jüri Schmidt, elutööpreemia suusatamise, kergejõustiku ja orienteerumise edendamise eest, 3000 eurot

Jevgeni Terentjev, elutööpreemia kergejõustiku edendamise eest, 3000 eurot

Mati Lilliallik, Ida-Virumaa Kultuuripärl 2023 kõrgetasemeliste võistluste korraldamise eest, 2500 eurot

Kohtla-Järve gümnaasium, aastapreemia kontsertetenduse "Kiip!?" ja laulupäeva "Laulutungal" eest, 1000 eurot

Oleg Pissarenko, aastapreemia festivali "Narva-Jõesuu Jazz 2023" korraldamise eest, 1000 eurot

MTÜ J Production, aastapreemia tantsufestivali "J-Fest 2023" korraldamise eest, 1000 eurot

Koolitantsu Kompanii, aastapreemia lavastuse "Kui ma veel noor ja jumal olin" eest, 1000 eurot

Kaja Oja, aastapreemia eesti kultuuritraditsioonide hoidmise eest, 1000 eurot

Aleksandr Hvorõhh, aastapreemia suurepärase treeneritöö eest, 1000 eurot

Pippi Lotta Enok, aastapreemia suurepäraste sportlike tulemuste eest, 1000 eurot

Viktor Morozov, aastapreemia suurepäraste sportlike tulemuste eest, 1000 eurot

Jalgpalliklubi Narva Trans, Eesti 2023. aasta karikavõistluste võitmise eest, 1000 eurot

Kontsertetenduses "Kiip!?" olid noored laval koos maestro Olav Ehalaga.
Kontsertetenduses "Kiip!?" olid noored laval koos maestro Olav Ehalaga. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kohtla-Järve gümnaasium rikastab Ida-Virumaa kultuurielu

Kohtla-Järve gümnaasium korraldas sel aastal mitu suursündmust, mis rikastasid siinset kultuurielu.

Kohtla-Järve gümnaasium pälvis kevadel kooliteatrite riigifestivalil laureaadi tiitli etendusega "Metsalise märk". Mais esietendus Kohtla-Järve kultuurikeskuses sellel põhinev kontsertetendus "Kiip!?", kus Ida-Virumaa noored muusikud, lauljad, näitlejad ja tantsijad astusid lavale koos maestro Olav Ehalaga. Järgnesid mängukorrad Jõhvis, Narvas ja ka Tallinnas Alexela kontserdimajas. Et üks üldhariduskool on võimeline midagi sellist produtseerima, on imeline saavutus, mille taga on professionaalsus, sihikindlus, tahe, aga ka koostöö ja mängurõõm.

11. juunil kutsus Kohtla-Järve gümnaasium Iisaku laululavale kokku 12 Ida-Virumaa koori, et üheskoos laulutungal leekima laulda. Osales 247 lauljat. Dirigendina tegi kaasa Hirvo Surva. Ühislaulmise lõpetas KJG folkrokkbänd Kratt.

Oleg Pissarenko.
Oleg Pissarenko. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Oleg Pissarenko lõi Ida-Virumaal uue festivali

Muusik ja ürituste läbiviija Oleg Pissarenko korraldas esimest korda festivali "Narva-Jõesuu Jazz 2023", et taaselustada ajaloolises kuurortlinnas kvaliteetse džässmuusika nautimise traditsiooni. Ida-Virumaa kultuurisündmuste kalendrisse lisandus uus hubase atmosfääri ja huvitava rahvusvahelise esinejate koosseisuga festival.

Lisaks festivali kontsertidele toimus Narva-Jõesuus ka viiepäevane džässmuusika suvelaagrer noortele muusikaõppijatele, kes said täiendusõpet oma ala tipptegijatelt.

Sügisel korraldas Pissarenko Narvas festivali "IDeeJazz", mille kavas oli kuus eriilmelist kontserti samuti mitmetest välisriikidest saabunud artistidega.

Festival "J-Fest".
Festival "J-Fest". Foto: Mart Kiviselg

J Production tõi Jõhvi kokku üle tuhande tantsija

MTÜ J Production korraldas 25. märtsil Jõhvis noorte tantsufestivali "J-Fest 2023", mis tõi Jõhvi kontserdimajja kokku eri riikidest eri vanuses ja eri rahvusest erinevate tantsustiilide harrastajad − kokku üle tuhande tantsija.

Festivali rahvusvaheline žürii oli meeldivalt üllatunud, et ühes väikeses linnas selline tantsuvägi aset leiab. "J-Festi" meeskond eesotsas Natalja Šabartšinaga teeb oma tööd kire, südame ja professionaalsusega, hoides latti kõrgel.

Tantsuetendus "Kui ma veel noor ja jumal olin".
Tantsuetendus "Kui ma veel noor ja jumal olin". Foto: Erakogu

Eesti tantsuagentuuri Koolitantsu Kompanii lõi Jõhvis unikaalse lavastuse

Koolitantsu Kompanii tõi sügisel Jõhvi kontserdimajas kolmel korral lavale kaasaegse tantsukunsti lavastuse "Kui ma veel noor ja jumal olin".

Kompanii korraldas esmalt Ida-Virumaa koolides konkursse ja töötubasid, mille tulemusel kaasati lavastusprotsessi ja etendamistele ligi poolsada Ida-Virumaa tantsuhuvilist koolinoort, aga ka lauljat. See ettevõtmine andis Ida-Virumaa noortele uue väljundi tänapäeva tantsukunstis. Tulemuseks oli professionaalne, noortepärane, hoogne ja nauditav etendus, mis pakkus ka publikule ohtralt positiivseid emotsioone. 

Kaja Oja juhendamas pererühma rahvatantsutrenni.
Kaja Oja juhendamas pererühma rahvatantsutrenni. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kaja Oja hoiab rahvatantsu traditsioone

Toila gümnaasiumi õpetaja ja tantsuõpetaja Kaja Oja on jätkanud Toila gümnaasiumi pikka rahvatantsu traditsiooni ning suutnud innustada õpilasi tantsima läbi aastate.

Selleks, et tänavu suvel toimunud tantsupeol saaksid osaleda 3.-4. klasside õpilased, suutis ta innustada pererühmas kaasa lööma ka lastevanemaid. Tantsurühmades oli sel aastal kaasatud 66 õpilast ehk veerand kogu kooli õpilastest. 2023. aasta noorte tantsu- ja laulupeole valiti välja kõik neli Toila gümnaasiumis tegutsevat tantsurühma. Kaja tantsib ka ise tantsurühmas Kiiguri.

Kaja on õpetanud nii lastele kui õpetajatele mitmeid omaloomingulisi tantse. Meeldejäävad on olnud tema loodud sõutantsud õpetajatele ja õpilastele näiteks kooli aastapäeval ning tema loodud ja juhendatud tantsud gümnaasiumi etendustel või lõpuaktustel.

Aleksandr Hvorõhh.
Aleksandr Hvorõhh. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Aleksandr Hvorõhh on õpetanud oma õpilased kaugele hüppama

Ligemale pool sajandit Ida-Virumaal kergejõustikutreenerina töötava Aleksandr Hvorõhhi käe alt on aastakümnete vältel sirgunud palju edukaid sportlasi. Tema kõige säravam õpilane on aga kolmikhüppaja Viktor Morozov, kes tuli 2023. aastal U20 Euroopa meistriks kolmikhüppes selle vanuseklassi Eesti rekordiga 16,45 meetrit. Tublisid edusamme teeb iga aastaga ka kaugus- ja kolmikhüppaja Anna Panenko, kes on Eesti rekordi omanik vanuseklassis U16.

Aleksandr Hvorõhhi eripära on oskus motiveerida oma sportlasi ning toetada nende mitmekülgset isiksuse kujunemist. Treeneritöö kõrval klubis Atleetika on ta Ida-Virumaal ka aktiivne võistluste korraldaja ja kohtunik. Tal on tähtis roll kergejõustiku arendamisel ja propageerimisel kogu maakonnas.

Pippi Lotta Enok võitis U23 EMil pronksmedali seitsmevõistluses.
Pippi Lotta Enok võitis U23 EMil pronksmedali seitsmevõistluses. Foto: Eesti Kergejõustikuliit

Pippi Lotta Enok astub kindlate sammudega maailma tippudele lähemale

Üle-eelmisel aastal Ida-Virumaa kultuuripärli tunnustuse pälvinud Pippi Lotta Enok näitas sel aastal, et sammub kergejõustiku seitsmevõistluses sihikindlalt lähemale maailma parematele.

Õppides USAs Oklahoma ülikoolis, tuli ta tänavu USA üliõpilasmeistriks seitsmevõistluses. U23 Euroopa juunioride meistrivõistlustel võitis ta aga pronksmedali. Tema isiklik rekord paranes aastaga mitmesaja punkti võrra.

Ta on Eesti lootustandvamaid naiskergejõustiklasi, kes kindlasti esindab tulevikus meie riiki ka täiskasvanute tiitlivõistlustel. Ta on sportlane, kes toob Ida-Virumaa oma saavutustega positiivselt pildile.

Viktor Morozov.
Viktor Morozov. Foto: Eesti Kergejõustikuliit

Viktor Morozov oskab end kokku võtta, siis kui seda on kõige enam vaja

Lõppeva aasta alguses asus USAsse õppima ka kolmikhüppaja Viktor Morozov. Kohanemine uue keskkonnaga nõudis aega ja ka väiksed vigastused segasid treenimist. Ometigi hooaja kõige tähtsamal jõuproovil, U20 Euroopa meistrivõistlustel, suutis ta olla parimas hoos ja teha senise elu pikima hüppe 16.45, mis kindlustas talle ka kuldmedali.

Ka Morozovi puhul näitavad kõik märgid, et temas on nii annet kui sisu, et jõuda tulevikus pjedestaalile ka täiskasvanute rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.

Narva Trans juubeldab karikavõidu puhul.
Narva Trans juubeldab karikavõidu puhul. Foto: Madis Veltman / Scanpix

Narva Trans tõi karika Ida-Virumaale

Kui meistriliigas ei kulgenud Narva Transi jaoks tänavune hooaeg kõige paremini, siis karikasarjas, mis kannab Narvaga seotud legendaarse Eesti koondise omaaegse väravavahi Evald Tipneri nime, tuli taas võit. Finaalis alistati seejuures paljukordne Eesti meister Tallinna Flora. Karikavõit andis Narva Transile võimaluse pidada sel suvel ka eurosarja mänge.

Klubi president Nikolai Burdakov näitas taas, et kui ajada järjekindlalt oma vagu, siis suudavad ka provintsimeeskonnad jõukamatest pealinnaklubidest vahel jagu saada.

Oluline on seegi, et lisaks esindusmeeskonnale harjutab Narva Transis ka 350 noort jalgpallurit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles