JUHTKIRI ⟩ Kohtla-Järve volikogu lühinägelik jonn

Kohtla-Järve volikogu istung 30. mail. Foto: Kuvatõmmis / Erik Gamzejev / Põhjarannik

Suurem osa Kohtla-Järve volikogu liikmetest väljus pärast istungit saalist rahuloleva näoga. Haridusministeeriumile sai koht kätte näidatud. Tulgu veel meid kamandama, milliseid koole meie linnas tuleb kinni panna, lammutada ja kuhu tuleb lasta uusi teha. Me saame ise oma koolidega hakkama. Pistku oma 26 miljonit...

Selline ärplemine võib olla ehk kuidagi mõistetav mõnes peolauas, kus kaine mõistus on joovastavate vedelike mõjul jalutama läinud. Aga linna esinduskogus peaks siiski ratsionaalne mõtlemine emotsioonid üles kaaluma. Kui enamiku omavalitsuste saadikud võitlevad, higipull otsa ees, et saada oma linna rohkem riigi raha, et ehitada sellega nüüdisaegseid koole, lasteaedu ja teisi objekte, mis aitaks ära hoida elanike lahkumist, siis enamik Kohtla-Järve saadikuid ei pidanud neljapäeval seda üldse oluliseks.

Nad võitlesid selle eest, et slaavi põhikool, mille direktor oli ka nende leeris, ei peaks uue koolimaja ehitamise ajaks paariks aastaks minema asenduspinnale endisesse vene gümnaasiumi heas korras hoonesse, justkui see oleks midagi kohutavat. Nad saidki selle võidu. Aga see on ju Pyrrhose võit.

Keskerakonna kindlal käel on Kohtla-Järve linna juhitud veerand sajandit. Tulemused pole eriti säravad. Elanike arv kahaneb kiiresti, munitsipaalkoolimajad lagunevad, kuna linn suudab teha vaid hädapärast remonti, paljude põhikoolide õpilaste eesti keele oskus on nii nõrk, et nad ei kvalifitseeru edasiõppimiseks gümnaasiumidesse.

Nüüd, kui oli hea võimalus teha suurem muudatus, tõmbasid saadikud pidurit. Küllap arvestades, et sellist slaavi kooli kaitsmist premeerivad valijad järgmistel kohalikel valimistel häältehunnikutega. See on lühinägelik käitumine ja keeruline on näha, et järgneva kuu jooksul, mis on ministeeriumi antud armuaeg, võiks toimuda kainestav meelemuutus.

Volikogu endine esimees Riina Ivanova tuletas meelde, et põhiseadus annab kohalikule omavalitsusele otsustada kohalikke küsimusi. Annab loomulikult. Ja annab ka õiguse teha rumalaid otsuseid. Vahel on selliste otsuste pärast lihtsalt piinlik, aga seekordsel otsusel on ka hinnalipik, millele on kirjas 26 miljonit eurot.