Kevade kõrgeim ja madalaim õhutemperatuur mõõdeti Narvas

Mai lõpp oli ilma poolest juba suve mõõtu. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Tänavune kevad oli keskmisest soojem, sademeid tuli aga normist vähem ning päike näitas end normist pisut rohkem.

Nii sooja kevadet ei ole alates 1922. aastast olnudki, sedastas keskkonnaagentuur temperatuurinäitudele otsa vaadates.

Klimaatiline kevad − see algab siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb püsivalt üle +5 kraadi − saabus Eestis keskmisena tänavu 20. aprillil ja see on üsna tavapärane aeg.

Mai tõi esimese kuumalaine

Kevade keskmine õhutemperatuur oli 7 °C (norm 4,9 °C).

Kõige külmem kevadkuu oli küll märts, aga keskmine õhtutemperatuur +2,0 °C oli normist (-0,6 °C) siiski kõrgem.

23. mail jõudis Eestisse kuumalaine, mis kestis kuu lõpuni. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 27 °C-ni või kõrgemale.

Kevade maksimaalne õhutemperatuur 29,9 °C mõõdeti 31. mail Narva meteoroloogiajaamas. Sealsamas mõõdeti 10. märtsil ka minimaalne õhutemperatuur, mis oli -10,4 °C (sama madal temperatuur mõõdeti samal päeval ka Tooma soojaamas).

Vihma tuli kasinalt

Sademete summa jäi sel kevadel kesiseks, küündides 85 mm-ga vaid 76%ni normist.

Kõige sajusem kuu oli aprill, kui Eestis sadas keskmiselt 50 mm ehk 147% normist. Selle tulemusega kuulub tänavune aprill 20 kõige sajusema hulka.

Mai, mis peaks olema kõige sajusem kevadkuu, oli juba teist aastat kõige kuivem: keskmiselt sadas vaid 12 mm ehk 29% normist. Kõige kuivem mai pikas vaatlusreas oli Narvas, Sõrves, Türil ja Vilsandil.

Jõhvis paistis päikest kõige vähem

Päike paistis kevadel Eesti keskmisena 638 tundi, mis on normist tunni võrra rohkem.

Eriliselt päikesepaistelisele maile (390 tundi ehk 137% normist) eelnes eriliselt väheste päikesepaisteliste tundidega aprill (129 tundi ehk 64% normist).

Kõige vähem paistis kevadel päikest Jõhvi meteoroloogiajaamas (590 tundi), kõige rohkem Roomassaare rannikujaamas (715 tundi).