/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2024/08/21/16305259t1h4509.jpg)
Toila lauluväljaku publiku nõlvad täitusid teisipäeval muusikasõpradega, kellel avanes viimane võimalus osa saada kolmest kontserdist koosnenud sarjast "Viru laul 24", kus 150-liikmeline ühendkoor esitas Olav Ehala loomingut Leelo Tungla tekstidele. Korraldajad usuvad, et ülevate emotsioonide kõrval ehitab üheskoos musitseerimine ülitähtsat vaimset julgeolekut.
Vabaõhukontsert on ilmataadi ettearvamatuse tõttu alati paras risk, aga teisipäeval tasus see end kuhjaga ära. Sündmuse kunstilise juhi, dirigendi Hirvo Surva arvates oli lauluväljak kõige ägedam kontserdipaik. "Saalid on ju väikesed − lauljad olid Kohtla-Järve ja Narva kontserdi ajal kokku surutud. Siin oli ruumi ja õhku, minu meelest oli väga hea kontsert."
Ta lisas, et erinevate kooride kõlama saamine võttis aega, aga proov-proovilt läks paremaks ja viimasel kontserdil tuli spetsiaalselt selleks sündmuseks loodud ühendkoori etteaste juba eriti hästi välja.
/nginx/o/2024/08/21/16305260t1ha866.jpg)
Olav Ehala vanemate lugude kõrval, nagu "Vana harjutus" ja "Põlev puu", kandsid koorid ette ka kolm täiesti uut laulu. Nii palju Ida-Virumaad, kui Leelo Tungal pani "Laul leiab sõpru" sõnadesse, ei leia ühestki varasemast. "Arvan, et see kohanimedega laul hakkab kohalikes koorides ja koolides liikuma," näeb Hirvo Surva uudisloomingul ka edasist kasutust.
Tema sõnul oli oluline teha kontsertide sari koos Ida-Virumaa noortega, et tuua neid muusika kaudu lähemale eesti kultuurile, heliloomingule ja keelele. "Oleme tõsiselt rääkinud sellest, et ilmselt tuleks sündmust edasi arendada. Sest muidu me ainult räägime lõimumisest, aga muusika kaudu, siinseid noori kaasa haarates see ongi reaalsus. Nägin, et Narva ja Kohtla-Järve lapsed tundsid sellest väga suurt rõõmu, ning mul on selle üle väga hea meel."
/nginx/o/2024/08/21/16305264t1h2f7e.jpg)
Noored ootavad uut kutset
Kui sünniks uus kontsertide sari, lööksid Narva muusikakooli instrumentaalosakonna koorilauljad Miroslava Esina ja Sofia Didimova kõhklemata kaasa. "Sest siin on lõbus ja huvitav. Oleme saanud uusi tuttavaid ja õppinud uusi laule."
Selle nimel tasus sügisest peale kord kuus proovides käia. "Osalemine oli vabatahtlik. Kui noodid kätte saime, tundusid laulud keerulised, sest seal on suured hüpped. Aga kui helilooja käekirjaga harjud, siis pole enam nii raske," muljetasid Narva tüdrukud.
Ka Miroslava ja Sofia juhendaja Svetlana Voitenko loodab aasta pärast Ida-Virumaa publikut rõõmustada. "Tööd on palju, aga oleme selleks alati valmis, sest tulemus pakub suurt naudingut. Näen, kuidas tüdrukud selle sündmuse käigus muutusid. Muusika ühendab ja teeb meid tugevaks. See liigutab pisarateni, kui tunned naabri õlga, keda sa eile veel ei tundnud, aga kes täna on peaaegu su sõber."
Svetlana Voitenko sõnul on imeline, et noortel ei ole nüüd sõbrad mitte ainult Narvas, vaid ka Kohtla-Järvel, Tallinnas ja mujal Eestis. "Kooripere on alati kõige tugevam."
/nginx/o/2024/08/21/16305265t1h2054.jpg)
Koos musitseerimine aitab üle barjääride
MTÜ Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja ütles, et muusikanõukogul on olnud erakordne rõõm olla selle erinevaid inimesi kokku toova ning ühendava ürituse idee algataja ja peakorraldaja.
"Kolm kontserti on olnud peaaegu aasta kestnud ettevalmistuse ja koostöö kulminatsiooniks. Need särasilmsed lauljad on oma meisterlikkust lihvinud paljudes proovides, õppinud koos laulma, koos olema, teinud seda õppetööst vabal ajal ning pingutanud selleks, et anda teile edasi oma tunnetus eesti keele kõlast, Olav Ehala meloodiatest ja Leelo Tungla luulest," tunnustas ta noori muusikuid.
Ivari Ilja usub, et koos musitseerimine on sillaks, mis aitab üle keeleliste ja kultuuriliste barjääride. "Paljude erinevate häälte harmooniline kooskõla, nende põimumine uhkeks võimsaks kauniks helikangaks ehitab kindlasti pikemas perspektiivis meile kõigile ülitähtsat vaimset julgeolekut."
Lisaks Hirvo Surva dirigeeritud ühendkoorile osalesid kontserdil ka sümfooniaorkester Anatoli Štšura juhendamisel, solist Alika Milova ja rahvusooperi Estonia poistekoori kvartett.
Maestro Olav Ehala sai võimsa elamuse kohe esimese kontserdi järel Kohtla-Järvel. "See on võrreldav mu juubelikontsertidega, mida kord kümne aasta tagant on korraldatud. Ja siin äkki selline ja veel Ida-Virumaal," rõõmustas ta.
Kohtla-Järvel kultuurikeskuses pühapäeval toimunud kontserdi salvestas ka ETV ja see on eetris reedel, 23. augustil kell 20.
/nginx/o/2024/08/21/16305266t1ha201.jpg)
Pidupäev jätkus lossiaias
Pärast ülevat "Viru laul 24" kontserti jätkus pidupäev Toilas Oru pargi promenaadiga, kus rahva tõmbasid käima Suured Tüdrukud − Kaire Vilgats ja Dagmar Oja bändiga. Lossiaia alleel sai aga süveneda Eesti Vabariigi esimesele riigipeale pühendatud välinäitusse "Konstantin Päts 150".
23. veebruaril möödus 150 aastat president Konstantin Pätsi sünnist. Riigikantselei tähistas koostöös rahvusarhiiviga suurmehe sünnipäeva temaatilise näitusega "Konstantin Päts 150", mis jõudis nüüd Oru pargi lossiaeda, kus seisab ka Pätsi kuju.
Pätsile pühendatud näitus koosneb 20 teemakaardist, mille fookuses on riigimehe ühiskondlik tegevus. Välinäitus avab Eesti omariikluse ja poliitilise süsteemi kujunemislugu ning Pätsi rolli selles. Näitusel on kasutatud kümneid fotosid, dokumente ja ajaleheväljalõikeid. Tekstid on koostanud üks Pätsi monograafia autoritest, ajaloodoktor Ago Pajur. Näituse on kujundanud Einike Leppik rahvusarhiivist.
"Konstantin Pätsi kui omariikluse ühe looja, Päästekomitee liikme, viiekordse riigivanema ja Eesti Vabariigi esimese presidendi, ent samas ka kui riigipöörde teostaja, autoritaarse valitseja, baaside lepingu ratifitseerija ja okupatsioonivõimu korralduste täitja pärand on vastuoluline. Kindel on aga üks: ilma temata olnuks sõdadevaheline Eesti Vabariik ja oleks Eesti ajalugu paljuski teistsugused," kommenteeris Ago Pajur.
Näitus jääb Toilas avatuks, kuni ilmad lubavad.