VOKA LUGU: Infostendid avavad nii Voka ajalugu kui ka seda, mis võinuks tulla

Copy
Nelikümmend aastat Vokas elanud Ursi Joost näitab uusvokalasele Marko Sandrele pildilt maja, kus ta ise kunagi elas. "Vanasti oli see ühiselamu ja kui sellest tehti kortermaja, elasime seal alates 1991. aastast kaheksa aastat. Kõrvalmaja oli tol ajal ambulatoorium," rääkis ta. Taamal paistavad nn Soome majad, aga nendest pole enam midagi järel.
Nelikümmend aastat Vokas elanud Ursi Joost näitab uusvokalasele Marko Sandrele pildilt maja, kus ta ise kunagi elas. "Vanasti oli see ühiselamu ja kui sellest tehti kortermaja, elasime seal alates 1991. aastast kaheksa aastat. Kõrvalmaja oli tol ajal ambulatoorium," rääkis ta. Taamal paistavad nn Soome majad, aga nendest pole enam midagi järel. Foto: Sirle Sommer-Kalda / Põhjarannik

"Praeguseks on Vokka kolinud hästi palju nooremat rahvast, kes ei tea koha saamisloost suurt midagi," põhjendas MTÜ Meie Voka juhatuse liige Ursi Joost, miks kogukonnal tekkis mõte Voka lugu infostendidele välja panna.

Nüüdne Voka on rajatud peaaegu tervikuna sisuliselt tühjale kohale nõukogude perioodil ja selle ehitasid oma töötajate majutamiseks kaks ettevõtet: koondise Eesti Põllumajandustehnika (EPT) Kohtla-Järve rajoonikoondis ning Kaljuranna kolhoos.

Varem laiusid Voka aleviku kohal põllud, põldude vahel hajali üksikud talud, vana Tallinna-Narva maantee ääres (praegu kulgeb seal asula tänav Narva mnt) asus kunagise postijaama kompleks ja mere ääres kõrge kalda peal eraldiseisvana Voka mõisa kompleks koos pargiga. Nõukogude ajal kerkisid sinna tootmishooned ja töötajatele elamud.

Tagasi üles