Politsei pidas Narvas kinni kelmuses osalenud ema ja poja

Sularaha. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Ida prefektuuri politseinikud pidasid eelmisel nädalal Narvas kinni 36-aastase naise ja tema 16-aastase poja, keda kahtlustatakse grupis toime pandud kelmuse katses.

27. jaanuari pärastlõunal sai 82-aastane narvalanna kõne inimeselt, kes tutvustas end Tele 2 operaatorina ja ütles, et lepingut on vaja pikendada. Selleks küsiti naiselt isikukoodi. Naine sai peatselt uue kõne väidetavalt pangatöötajalt, kes hoiatas, et tema pangakontole üritatakse siseneda ja naine saab aidata petturid vahele võtta. Selleks paluti tal 5000 eurot üle anda väidetavale pangatöötajale, kes sellele naise koju järgi tuleb.

Ida prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupijuhi Hannes Jala sõnul ootas proua kodus kullerit, kuid rääkis õnneks sellest olukorrast oma naabrile. "Naine mõistis vestluse käigus, et suure tõenäosusega on tegu pettusega. Naine käitus ainuõigesti, kui helistas kohe häirekeskusesse ja juhtunust teada andis. Kuna rahakuller pidi iga hetk saabuma, reageeris politsei suurte jõududega. Politseinikud pidasid kinni 16-aastase kulleri, kes ei allunud korraldustele ning osutas vastupanu. Samal ajal peeti kinni teda autos oodanud kaasosaline, 36-aastane naine, kes on noormehe ema," selgitas ta.

Kelmuses kahtlustatavad pole varem politsei huviorbiiti sattunud. "Seda, kas ja mitme juhtumiga võivad nad seotud olla, selgitame välja menetluse käigus. Kui vaadata ka varasemate juhtumite puhul kullerite tausta, siis enamusel on üldiselt puhas taust ja see on nende esimene tõsine rikkumine. Paljuski ka seetõttu, et üldjuhul on tegu alaealistega," lisas grupijuht.

Politseinike sõnul on kõige haavatavamad vene keelt kõnelevad eakad inimesed. "Kuna enamus petukõnesid tehakse vene keeles, siis paratamatult puudutab see enim venekeelset kogukonda, aga tähelepanelikud peavad olema kõik inimesed. Rääkige ja suhelge enda eakate lähedaste ja tuttavatega ja jagage seda infot. Mida rohkem me räägime ja hoiatame üksteist, seda raskem on petturitel enda eesmärki täita," rääkis Hannes Jalg.

Politsei saab iga päev teateid inimestelt, kes kaotavad kelmidele tuhandeid eurosid. "Petturid on nii nahaalsed, et nad kasutavad kõikvõimalikke võtteid, et inimestelt raha kätte saada. Näiteks võetakse inimese nimele kiirlaene, palutakse raha panna pakiautomaati või lastakse mõnel kahtlasel lingil sisestada oma andmed ja kinnitada makseid," lisas Jalg.

Politsei tuletab meelde, et mitte mingil juhul ei tohi telefoni teel jagada isiklikke ja pangakontoga seotud andmeid. Lisaks ei tohi teha võõra inimesega rahalisi tehinguid ning veel vähem kellelegi sularaha üle anda. Kahtlase kõne saades tuleb olla resoluutne ja kõne kohe lõpetada.

Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör Riina Bogens rõhutas, et kelmide väljaselgitamine ja kinnipidamine on politsei töö ning pangad sellega ei tegele. "Tuletan meelde, et nii pankadel kui telekommunikatsiooniettevõtetel oma klientide andmed olemas. Lepingute pikendamiseks või lõpetamiseks ei pea nad isikuandmeid kontrollimiseks küsima või võtma kontoomanikelt nende kehtivad pangakaardid," lisas ta.