:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
/nginx/o/2025/02/04/16635045t1h458a.jpg)
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) võttis teisipäeval pidulikult vastu uuendatud kordonihoone, seirepositsioonid Narva jõel, uue seiresüsteemiga maismaapiirilõigu ning 21 kilomeetrit viivitusaeda.
Narvas avati uus piirivalvekordon ning moodsad seiresüsteemid
PPA peadirektor Egert Belitšev selgitas, et idapiiri väljaehitamisel käib töö korraga mitmel suunal. "Kuna maismaale plaanitud taristu hakkab valmis saama, siis üha suurem osa tööst käib seiretehnika ja -süsteemidega."
Praeguseks on 135 kilomeetri pikkusest maismaapiirist viivitusaiaga kaetud ligi 90 kilomeetrit. Esimene osa uuest piiritaristust on varustatud ka tänapäevase seiretehnikaga ja valmis on esimesed Narva jõe seirepositsioonid. "See tehnika ja taristu on meile suureks abiks, kuid kõige olulisem lüli piiri valvamisel on ikkagi inimene. Seetõttu on tähtis, et saame nüüd Narvas tööd teha ja ka sellest välja puhata kaasajastatud ruumides,“ ütles Belitšev.
Renoveeritud kordonihoones on nüüdisaegsed töötingimused piirivalvuritele, seal paikneb uus juhtimiskeskus ning ruumid varustuse ja relvastuse hoidmiseks ja hooldamiseks. Kuna piirivalvuri töövahetus kestab nädala, siis oli tähtis kaasajastada ka ööbimistingimusi ja olmeruume.
Kordoni uuendamine läks maksma 7,5 miljonit eurot.
Seirepositsioonid Narva jõele ehitas KMG OÜ. Tänaseks on need juba osaliselt ka tehnikaga varustatud, kuid edaspidi on sinna planeeritud veel täiendava seiretehnika paigaldamine, ka seirepositsioone tuleb lähiaastatel juurde, et tagada võimalikult hea ülevaade jõepiiril toimuvast.