Iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat ja usun, et keegi ei ole vastu sellele, et nende laps valdaks riigikeelt. Küll aga tekitab ärevust mõte, et kui keskendutakse eesti keele õppimisele, võivad akadeemilised teadmised kannatada. See hirm on mõistetav, kuid just seetõttu on oluline näidata, kuidas üleminek eestikeelsele õppele on võimalik nii, et valdkonnateadmised ei jääks tagaplaanile. Kui lastevanemad mõistavad protsessi ning näevad reaalseid lahendusi, saab ka üleminek toimuda sujuvamalt ja toetavamalt.
Ida-Virumaa koolides on üle 1500 haridustöötaja, kelle eesti keele oskus ei vasta ametikoha nõuetele. Paljud neist püüavad keelt õppida, kuid eksam tundub ilmvõimatu. Suur töökoormus ja läbipõlemine jätavad keeleõppe jaoks vähe aega ja energiat.
Kui igapäevane töökeskkond ei nõua eesti keele kasutamist, on motivatsioon madal. Paljudel õpetajatel pole eestikeelseid kolleege ega tuttavaid, kellega keelt praktiseerida, mis tähendab, et õpitu jääb teoreetiliseks. Samuti ei pruugi kõik keelekursused olla piisavalt kvaliteetsed, et anda vajalikku ettevalmistust eksami edukaks sooritamiseks.
Koolijuhid saavad aidata õpetajatel töökoormust kohandada, luua oma koolis eestikeelse keskkonna ja pakkuda tuge nii praktilises kui ka emotsionaalses plaanis. Need koolid, kus seda juba tehakse, näitavad ka paremaid tulemusi. Samas on ka näiteid vastupidisest, kus lahkuvad isegi eestikeelsed õpetajad, sest neid ei väärtustata või neile piisavalt tuge ei pakuta.
Eelmise aasta lõpus lahvatanud skandaal, kus mitmed eesti keeles õpetavad õpetajad lahkusid ühest Ida-Virumaa koolist, on selge märk sellest, et paljudel koolijuhtidel puudub oskus ja valmisolek erineva taustaga õpetajaid ühtseks meeskonnaks liita. Kui see probleem jääb lahendamata, jääb ka eestikeelsele õppele üleminek veel pikkadeks aastateks venima.