PILDIGALERII ⟩ Donetskist Kohtla-Järvele jõudnud ukrainlanna: koduigatsus on suur, aga kodu ei ole

Miitingul süüdati küünlad sõjas hukkunud ukrainlaste mälestuseks. Foto: Matti Kamara (Pohjarannik)

"Koduigatsus on muidugi suur, aga kodu ju enam ei ole," ütles Ida-Ukrainast Donetskist pärit Irina Miljutina Põhjarannikule laupäeval Kohtla-Järvel toimunud mälestusmiitingul "Stand With Ukraine".

Umbes 20 inimest kogunes laupäeva pärastlõunal Venemaa Ukraina-vastase agressiooni kolmandale aastapäevale pühendatud meeleavaldusele Kohtla-Järve Virula väljakule, kus Ukraina ja Eesti lippude all seisti leinaseisakus, peeti kõnesid ning lauldi Ukraina hümni.

Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo tõmbas Ukrainas käiva sõja ning Eesti ajaloo vahele paralleele, rääkides, et Eesti kaotas iseseisvuse pärast 1939. aasta baaside lepingut, kui nõukogude väed riiki lubati ning nad korraldasid siin riigipöörde. "Samamoodi oli Ukrainal oma baaside leping Krimmi osas, mis viis samuti okupatsioonini," sõnas ta.

Kohtla-Järve volikogu esimees ja riigikogu liige Eduard Odinets rääkis, et puutus eelmisel aastal OSCE esindajana Ukrainas käies kokku probleemiga, mis puudutab Ukraina laste küüditamist Venemaa võimude poolt. "Mitte keegi täna ei tea, kus need lapsed on, kas ja millal nad Ukrainasse tagasi saavad. See on selline kurjus, mida vist ei ole võimalik kunagi andestada," sõnas ta.

Irina Miljutina pages Ukrainast Kohtla-Järvele 2022. aasta märtsis. Foto: Matti Kamara (Pohjarannik)

Irina Miljutina elas 2014. aastani Donbassi pealinnas Donetskis. Kui Venemaa enam kui kümme aastat tagasi piirkonnas sõda alustas, põgenesid nad perega sealt ning lõpuks jõudsid Zaporižjesse, kus elasid kuni täiemahulise sissetungini 2022, aastal, mil ka sellest sai rindelinn. Irina tuli Eestisse Kohtla-Järvele sama aasta märtsis ning on sellest ajast oma kolmeliikmelise perega siin elanud.

"Koduigatsus on muidugi suur, aga kodu ju enam ei ole. Ja ausalt öeldes ei taha ma sinna [Donetskisse] enam kunagi naasta," rääkis ta Põhjarannikule. Naine lisas, et praegu ei olekski tal kugugi minna, sest paljud sugulased on sõja tõttu surnud. "Paljude sugulastega nii Ukrainas kui ka Venemaal aga me lihtsalt enam ei suhtle ega hakkagi kunagi suhtlema. Sõja tõttu on inimeste suhetes ületatud piirid, kust tagasiteed enam pole," rääkis ta perekondade lõhestumisele viidates.

Ida-Virumaal elavad ukrainlased on piiritult tänulikud Eestile nende riigile osutatud abi eest. "Me väga täname seda väikest riiki, kes on nii paljudele Ukraina naistele ja lastele peavarju andnud ning meie riiki ja selle kaitsjaid toetanud," rääkis Irina Miljutina.

Miitingul peeti kõnesid peamiselt ukraina keeles ning mitmed sõnavõtjad märkisid, et neil on kahju, et nad ei saa Eesti iseseisvuspäeva suure rõõmuga tähistada, kuna see langeb kokku traagilise päevaga, mil Venemaa alustas sõda Ukraina vastu.

Ukraina sõja kolmanda aastapäeva puhul toimuvad aktsiooni "Stand With Ukraine" raames üritused Eesti erinevates linnades, Ida-Virumaal peale Kohtla-Järve eeloleval esmaspäeval ka Narvas.