Kontserdimajja tõi mullu kõige enam publikut Lolita

Möödunud aastal nägi Jõhvi balletifestivali käigus nii-öelda pärisballetti, milleks oli Eduard Tubina "Kratt", kus orkester mängis orkestriaugus ja laval olid täisdekoratsioonid. Foto: www.opera.ee

Ida-Viru peamine kunstitempel Jõhvi kontserdimaja saab eelmise aasta tulemuste peale vaadata positiivse pilguga. Üritusi jagus igasse päeva ja igale maitsele. Kõige enam publikut tõi suurde saali Vene popartisti Lolita kontsert.

Jõhvi kontserdimaja (JKM) juht Marika Pärk ütleb möödunud aastat kokku võttes, et see oli toimekas ning üks märksõna oli selle konkurentsi tihenemine ja selleks valmistumine − eriti seoses Vaba Lava Narva valmimisega.

Töö kitse songermaal

"Konkurents on kasuks neile, kes vaevuvad jalgu kõhu alt välja võtma. Tuleb vaadata ringi oma kavad, uurida, mida pakutakse. Tuleb kuulata ka publiku arvamust. Peame kaaluma, millega eristume teistest kultuuriasutustest, mida ümberringi on palju. On lavad, kuhu ei mahu suurekaliibrilised artistid, kes ei hakka alla 800kohalises saalis oma aega ja energiat kulutama. Või suured muusikalavastused, mis vajavad võimalusi − nagu orkestriauk −, mis on JKMis olemas," räägib Pärk.

Kontserdimaja juhi sõnul oligi üks mööduva aasta märgilisi sündmusi n-ö päris balletietendus, kus lavaaugus mängis ikka orkester ning laval oli täisdekoratsioon. Tegu oli rahvusballeti etendusega "Kratt" ja publiku tagasiside sellele oli väga positiivne. Samal lainel − st orkestriga lavaaugus − jätkati, kui rahvusooper Estonia etendas operette "Karlsson katuselt" ja "Linnukaupleja". 

Eesti Kontserdi TOP 3

1. Eesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukontsert 30. detsembril − 772 külastajat

2. Hooaja avakontsert 22. septembril − 407 külastajat

3. Kontsert "Sada mandoliini" 18. veebruaril − 368 külastajat

Jõhvi kontserdimaja omaproduktsiooni TOP 3 

1. Vene humoristi Igor Mamenko kontsert 2. märtsil − 696 külastajat

2. Muusikali "Karlsson katuselt" päevane etendus 17. oktoobril − 667 külastajat

3. Tantsuetendus "Show vihmas" 6. detsembril − 641 külastajat

Rendiürituste TOP 3

1. Vene popartisti Lolita kontsert 24. oktoobril − 825 külastajat

2. Venekeelne etendus "Jõulumüsteerium" 25. novembril − 710 külastajat

3. Ugala teatri lasteetendus "Lumekuninganna" 17. oktoobril − 550 külastajat

Mullu oli Jõhvi kontserdimajas kokku 427 publikule avatud üritust (siin arvestuses pole muusikakooli kontserte, asutuste üritusi jne). 

Pärgi sõnul oli raske sügisperiood, sest "tänu" tublidele vallaisadele-planeerijatele tuli kontserdimaja ümber pidada suisa kaevikusõda − kaubanduskeskuse ehituse tõttu oli kontserdimaja ümbrus kui kitse songermaa.

"Sügisel oli lausa tunne, et kassapidaja töö on tervist kahjustav, sest peaaegu iga teine klient, kes sisenes, avaldas arvamust nende kaevetööde kohta, mitte ei tulnud küsima, mida toredat teil kavas on. Samas pani see meid endid tegutsema: käisime ise ettevõtetes kohapeal müügipäevi tegemas, samuti toimus näiteks müügipäev Jewe keskuses. Konkurents ja rasked olud panevad toimetama," räägib Pärk.

Töötajad peaksid saama piima 

Nukrama poole pealt toob kontserdimaja juht välja mitmeid kontserte/etendusi, mis erisugustel põhjustel ära jäid, ja taas... pragada saavad süüta kassapidajad. "Ka just rendisaalide puhul tullakse suure hurraaga, korraldajal pole piisavat kogemust ning kui ta näeb, et ei saavuta endale püstitatud müüginumbrilist edu, otsustab ta ettevõtmise tühistada. Aga kliendile pole vahet," räägib Pärk ja lisab, et ka paar kontserti JKMi enda produktsioonist jäi mullu ära. 

Positiivsema poole pealt mainib Pärk, et kino Amadeus on saanud publikule just viimasel ajal väga omaseks ja palju populaarsust kogunud. Mullu toimus suisa 336 seanssi, mida külastas kokku 12 500 inimest. Pärk leiab, et hea tulemus saavutati muu seas ka hea filmivalikuga.

Kui Jõhvis omal ajal Hennessy aastalõpukontsertidega algust tehti, unistasid maja juhid, et saaks 200-300 inimest saali, aga tänavu oli saal peaaegu puupüsti täis. Korraldajad ütlevad, et on aasta-aastalt panustanud kavasse ja märgilisusesse, samuti on kujunenud kena traditsioon, et aastalõpukontserdi alguses antakse üle ka kultuurkapitali aastaauhinnad.

Statistika järgi sattus Eesti kontserdikorraldajaid mullu JKMi vähem ja paljud tuuritajad, kes oma üle-eestilist tuuri reklaamisid, läksid Jõhvist siiski mööda. Aga loodus tühja kohta ei salli ja tulid teised kontserdid. Pärgile tuli üllatusena, et eesti peredel puudub kohapeal harjumus käia kogu perega õhtul teatris − pidades silmas, et kui muusikali "Karlsson katuselt" päevasel etendusel 17. oktoobril käis 667 inimest, siis sama päeva õhtusel etendusel oli külastajaid vaid 120.

"Inimesed tunnistavadki, et neil pole harjumust tulla õhtuti kogu perega teatrisse; vene perede puhul see toimib. Eks tuleb jälle hakata publikut kasvatama − et tuldaks õhtul kogu perega ning nauditaks lasteetendust. Laps ei pea ju teatris käima vaid klassi ja lasteaiaga − nii tore, kui ta käiks ema-isaga ja pärast saaks kunstielamust koos arutada!" leiab Pärk.

Kuidas informeerida? 

Korda läks mullune "7 linna muusika festival" − tegu oli juubelifestivaliga, mille käigus toimus 21 kontserti. Isegi vast aset leidnud haldusreform ei ajanud korralduslikult festivali sassi − ka uute piiridega omavalitustes leiti õiged toimumispaigad ja toetajad. "Mõnda valda sattus nüüd rohkem kui üks kontsert − oli põnev ja publikurohke. Juubelit õnnestus vääriliselt tähistada," ütleb Pärk.

Kontserdimaja juht näeb võimalikku probleemi infokülluses, kus tarbijal on raske orienteeruda. "Me küsime ka endalt, milliseid kanaleid pidi oma publikuni kõige paremini jõuda. Seda enam on kahju, et näiteks teatri puhul levib suust suhu info, et see ja see on hea etendus, aga kontsertide puhul on igaüks neist sageli unikaalne. Toimib näiteks telereklaam, aga me ei saa ju igale kontserdile teha telereklaami − siis oleks seegi risustatud?!" 

Majandusaruande numbrid JKMis avaldatakse veebruaris, aga tulemus pole kindlasti negatiivne.