31. Virumaa kirjandusauhinna valik saab raske olema

Virumaa kirjandusauhinnale kaasaelamine võib raamatusõbrale olla sama põnev, kui spordihaigele on olümpiamängud. Põhiküsimus on: kes lööb keda?

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Tänavu kandideerib Virumaa kirjandusauhinnale koguni üheksa nii erinäolist raamatut, et žürii on tõeliselt raske valiku ees. Asja ei tee lihtsamaks fakt, et üks kandidaatidest on suisa koomiks ja üks koosneb vaid kohanimedest.

Lääne-Virumaa keskraamatukogu lasteosakonna juhatajast žüriiliiget Reet Tombandit rõõmustab, et kandidaatide seas on vähemalt üks lasteraamat.

Sittow ja Pärt 

Varem on üks nn lasteraamat juba kandideerinud. Aastal 2002 oli Virumaa kirjandusauhinna nominent Tiia Toometi "Vana aja koolilood" ning nüüd on Anti Saare "Mina, Milda ja meister Michel". 

31. Virumaa kirjandusauhinna kandidaadid 

  • Doris Kareva "Unes nägin ma Eestimaad. Kohavaip"
  • Paavo Kivine "Lurichi sõda"
  • Ira Lember "Vale nimega mees"
  • Andres Pulver "Põrgu katlakütja: Simson von Seakylli elu ja võitlused"
  • Anti Saar "Mina, Milda ja meister Michel"  Joonas Sildre "Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist"
  • Siiri Sisask "Hästijätt"
  • Leelo Tungal "Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa" + tagasiulatuvalt sarja esimesed osad "Seltsimees laps" ning "Samet ja saepuru"
  • Arvo Valton "Üks päev Ivo Schenkenbergi elust"

Tomband, kes omal ajal tuliselt Toometi raamatu eest seisis, meenutab, et mõned žüriiliikmed kirtsutasid selle puhul nina, aga fakt on, et tegu on teosega, mis on siiani koolide soovituslike raamatute listis. Anti Saare kirjutatud ja Urmas Viigi illustreeritud raamat viib lapsed seiklema nii tänasesse päeva kui ka 500 aasta tagusesse aega, mil Eesti päritolu ilmakuulus kunstnik Michel Sittow elas, maalis ja mööda Euroopa kuningakodasid ringi rändas.

Tänavust nominentide nimekirja iseloomustabki just kandidaatide eriilmelisus. Näiteks Joonas Sildre "Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist", mille nominendiks esitamine jääb Jõhvi keskraamatukogu teenindusjuhi Tiia Linnardi südametunnistusele, on hoopis koomiks. Kindlasti kerkib tänu Sildre raamatule žüriil küsimus kirjanduse piiridest, aga fakt on, et seal antakse põnevalt edasi maailma kuulsaima elus oleva muusiku dramaatiline teekond, mis päädib tema firmamärgiks oleva tintinnabuli leidmisega.

Muusikasõbrad on öelnud, et koomiksit tasub lugeda nõnda, et taustaks mängib Pärdi muusika. 

Vormilt vähem intrigeeriv pole Doris Kareva teos "Unes nägin ma Eestimaad. Kohavaip", sest luuleraamatu lõim koosneb vaid kohanimedest. Kohanimede kooskõlad tekitavad seoseid, seosed pilte, pildid loo Eestimaast. 

Lurich vs. Schenkenberg

Paavo Kivise romaan Lurichist põhineb suures osas Siim Randoja arhiiviuuringutel. ""Lurichi sõda" on järjekordne näide, kui kentsakaid lugusid võib kooruda ammu unustatud dokumentidest. Mingil määral juba tuntud eestlaste Aleksander Kesküla ja Jaan Sibula (Ivan Narodnõi) kõrvale on meie maailmasõjaaegsete rahvusvaheliste intrigantide ridadesse astunud, rind kummis, nüüd ka kuulus maadleja Georg Lurich.

Nagu selgub, tegeles ta sõja ajal New Yorgis ka palju muuga peale maadlemise. "Lurichi sõja" lehekülgedel liigub maailmameister spioonide, poolilmadaamide, kahtlaste ärimeeste ja korrumpeerunud ohvitseride glamuurses maailmas nagu kala vees, käe all väike trupp nuhke ja usaldusmehi, ning paljastab räpaseid afääre, mis võivad välja viia kes teab kuhu," kirjutab Mart Kuldkepp selle kohta Sirbis.

Siiri Sisaski "Hästijätt" on ilmunud Petrone Prindi sarjas "Aja lugu", kust Virumaa kirjandusauhind on varem ammutanud juba kaks laureaati: Andrei Hvostovi "Sillamäe passiooni" ja Kristiina Ehini "Paleontoloogi päevaraamatu". Ühe naise kirjastuselt on tänavuses kandidaatide nimekirjas veel teinegi raamat − Arvo Valtoni "Üks päev Ivo Schenkenbergi elust". Kui Sisask, kes on siiani tuntud Eesti ühe põnevama muusikuna, kirjutab lahti oma pere mustreid, siis Valton pühib tolmu Liivi sõja kangelaselt, kellega on võrdne vist vaid Alfons Rebase legend − mõlemad olid eestlased, kes täiesti eri ajastutel võitlesid üliefektiivselt ida poolt tulnud anastajaga.

Fakt on, et kui Virumaa kirjandusauhinna žürii koguneb 20. veebruaril Rakveres laureaati valima, ei saa valik lihtne olema.

Virumaa kirjandusauhinna, mille eesmärk on tunnustada Eesti ajaloo ainelise väärtkirjanduse loojaid ning tutvustada ja levitada väärtkirjandust, asutas 1989. aastal Virumaa fondi nõukogu. 1998. aastast korraldavad selle väljaandmist Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsuste liit. Auhind määratakse parimale aasta jooksul ilmunud Eesti ajalugu kajastavale mis tahes žanris kirjutatud väärtkirjanduse hulka kuuluvale eestikeelsele kirjandusteosele.

Auhinna kümneliikmelisse žüriisse määravad kaks esindajat nii Lääne- kui ka Ida-Virumaa omavalitsuste liit, kolm raamatukogude, kirjandusklubide ning lugejate esindajat esitavad mõlema maakonna keskraamatukogud. Virumaa kirjandusauhinna esimene laureaat oli Jaan Kross teosega "Wikmani poisid", mullu pärjati Vahur Afanasjev romaani "Serafima ja Bogdan" eest. 

Tagasi üles