/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/27/11900936t1hf91c.jpg)
Mida kõike vanemad oma laste heaks ei tee? Kui vaja, siis hakkavad isegi tantsima! Takistuseks ei saa ei töötamine piiri taga ega tantsukogemuse puudumine.
Vanemad tantsivad koos lastega suurele peole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähemalt Urve Kilgi käe all võib eesti mehestki tantsulõvi saada. "Ega vägisi ei saa kedagi õpetada, kui inimene ise ei taha," teab rohkem kui poolesaja-aastase kogemusega tantsujuht. Aga Kohtla-Nõmme mehed tahavad!
Aivo Tammiste töötab Norras ja Rootsis ning on korraga kuu aega ära. Koju jõudes täidab vahepeal tekkinud lüngad. "Niipea kui näen Urvet ja Imbit [õpetaja Imbi Tito − toim.], tuleb tants kohe meelde," kinnitab Kohtla-Nõmme pererühma liige. Eks abikaasa Karmen peab kodus vahel ka järeleaitamistunde andma.
Kuidas pererühmade liik sündis?
Kui varasematel pidudel on olnud nõnda, et üks liik lapsi ja teine liik täiskasvanuid pannakse ühte tantsu tantsima, siis sel korral on tantsupeo eestvedajate soov, et laste ja täiskasvanute kooslus saaks juba varem hakata koos tantsima.
Seetõttu astub XX tantsupeol staadionimurule üks täiesti uus rühmaliik ehk pererühmad, kus tantsivad koos kaheksa täiskasvanut (soovitavalt segapaarid) ja 16 last, kes õpivad 2018/2019. õppeaastal 1.-5. klassis.
Rühmaliigis ei saa osaleda Tallinnas ja Harjumaal tegutsevad kollektiivid. "Lõime sellise rühmaliigi, kuna väikestes kohtades ei pruugi olla enam nii palju lapsi, et terve rühm moodustada. Tahame, et ka väikeste kohtade lapsed peole saaksid," selgitas XX tantsupeo idee autor ja pealavastaja Vaike Rajaste.
Kokku on tantsupeol üksteist tantsuliiki ja igaüks neist saab oma kavasse ka ühe vana pärli, mis tantsumurul veerema pannakse. "Repertuaaris on kõrvuti vana ja uus, rahvamuusika ja sümfooniline muusika. Palju on äratundmisrõõmu, aga rohkelt ka uut ja arendavat," kirjeldas Rajaste.
Kannatlikud õpetajad
Aivo varasem suhe rahvatantsuga sai otsa koos koolipõlvega. Kooli ajal tantsinuid on Kohtla-Nõmme pererühmas teisigi. Aga on ka neid, kes sobitavad rahvatantsuga esimest tutvust.
"Tahame tänada Urvet ja Imbit, et nad olid meiega nii kannatlikud ja õpetasid meile lõpuks voorsammu selgeks. Tegime seda söögi alla ja peale," räägib Tarmo Kütt, kelle partneriks on abikaasa Inga.
Oli siis voorsamm tantsu kõige raskem osa? "Ei, see oli kõige kergem. Me saime lihtsalt kõige raskemini sellega hakkama," muheleb Tarmo.
Urve kiidab, et lastevanemad on olnud väga püüdlikud. "Kui vaja, tuleb mõni samm ka tuhat korda läbi teha. Hüpaksamm, voorsamm..."
"Me läheme tööle ja tuleme tagasi ka nende sammudega," kirjeldab Tarmo rahvatantsu kõikehaaravat mõju.
Täiskasvanuid esindavad pererühmas veel Toomas ja Piret Halliksaar ning Mait Rooden ja Kätlyn Haug. Viimane tantsupaar on ainus, kes ei ole paar päriselus, aga mõlema lapsed tantsivad.
Kui vanemad alles harjuvad või taasharjuvad rahvatantsuga, siis lapsi võib lugeda edasijõudnuteks.
"Koolis oli juba lasterühm olemas. Lapsed olid koolinoorte peol tantsupeo kogemuse saanud ja soov oli minna uuesti," põhjendab Kohtla-Nõmme kooli õpetaja Imbi Tito, miks Tuhkapõnnide rühmale oli tarvis neli täiskasvanute paari liita. "Kutsusin vanemad eelmisel sügisel kokku ja küsisin, kas nad on nõus tulema pererühma liikmeteks. Saime kokku neli toredat isa ja ema, alles siis registreerisime peole."
/nginx/o/2019/03/27/11900983t1ha7be.jpg)
Süües kasvab isu
Kui vanemad ei oleks appi tulnud, pidanuks nende lapsed juubelitantsupidu tribüünilt või telerist vaatama. Sest 1.-5. klasside rühmad saavad üldtantsupeole ainult Tallinnast ja Harjumaalt.
"Mul on väga hea meel, et me vanemad punti saime, sest lapsed hakkavad Nõmme koolis niikuinii tantsima. Aga et niisugused toredad neli segapaari on nüüd Kohtla-Nõmmel olemas! Nad on väga toredad ja nendega on mõnus töötada," kiidab Urve.
Leiaks veel neli paari, oleks tulevikuks segarühm valmis... Süües kasvab isu ja nii lepitakse kokku, et iga paari kodune ülesanne on üks paar juurde leida.
Kas koos tantsimine on ka peresuhetele mõjunud?
"Ikka on. Kui läheb halvasti tantsus, siis läheb halvasti ka kodus," naljatab Tarmo surmtõsise näoga. Toomas lisab, et pole nähtavasti naisega nii palju koos tantsinudki kui nüüd peoks valmistudes.
Kui vaadata, milliste pilkudega lapsed oma jalga keerutavaid vanemaid vaatavad, võib sealt välja lugeda, et emade-isade aktsiad on kõvasti tõusnud. "Lapsed on motiveeritumad, kui vanemad ka tantsivad," on Imbi tähele pannud.
Kes tahab Kohtla-Nõmme tantsuimet oma silmaga näha, saab seda teha juba 28. mail Kohtla-Nõmme kooli staadioni tantsupeol. 9. juunil sõidab pererühm Rakveresse, kus toimub Virumaa tantsupidu.
Pettusega tantsima
Suure tantsupeo pääset ihaldab Ida-Virumaal kokku kuus pererühma. Teiste seas Jõhvi pererühm, kus tantsivad ka põhikooli direktor Liina Mihkelson koos abikaasa Olevi ja poeg Henri Marteniga.
Kohtunikust abikaasa Olev Mihkelson ajab selleski asjas õigust taga ja kuulutab: "Mind saadi pererühma puhtalt pettusega!"
Milles pettus seisnes? Esiteks öeldi Olevile, et ainult tema on veel rühmast puudu.
"Tegelikult, kui läksin esimesse proovi, olin peale Volli [tantsuõpetaja Voldemar Berelkovski − toim.] ainus mees."
Teiseks tuli Olev tantsima usus, et tuleb selgeks saada ainult üks tants.
"Tegelikult oli nii, et kui olime tantsu selgeks saanud, ütles Volli: nüüd hakkame õppima "Tuljakut" [lõputants − toim.]."
Kolmas pettus selgub intervjuu ajal. Nimelt teatab Liina, et tulemas on kooli laulu- ja tantsupidu ning vilistlaste kokkutulek, kus ka pererühm esineb.
Olev toriseb, et kuuleb sellest esimest korda. Aga seegi pettus tuleb alla neelata, sest rahvatantsus paistab maksvat naise sõna.
"Lasime meestele eritellimusel tuliuued riided õmmelda, et oleks mugav tantsida ja nad ei viriseks," paneb Liina vaidlusele punkti.
Jõhvi pererühma sünnilugu on sarnane Kohtla-Nõmme omaga.
"3.a klassis oli tantsurühm olemas. Volli pani ette, et kuna nii väikeste laste tantsurühmi peol ei ole, teeme oma pererühma. Hakkasime otsima inimesi, kes sinna tuleks, ja pakkusin selle välja lastevanemate koosolekul," meenutab Liina.
3.a klassi laste vanematest saadi kokku kolm paari, neist üks sündis lapse käsul. "Üks tüdruk läks koju ja ütles oma vanematele: üks paar on puudu ja teie peate nüüd tantsima!" naerab Liina. Neljanda paarina tulid appi kooliga seotud inimesed, kelle lapsed küll 3.a klassis ei õpi, aga kes pidasid seda huvitavaks projektiks.
Hoiab pöialt
Liina sõnul on pererühm võimalus neile, kes iga päev tantsuga ei tegele. "Ja see, et saab koos oma lastega tantsida, annab eraldi emotsiooni. Proovi tegemine võib olla tüütu, aga kui sa lõpuks seisad suures massis − külmavärinad peal ja pisarad silmas −, siis juba selle pärast tasub ära."
Laulu- ja tantsupeo Ida-Virumaa kuraator Erika Kõllo loodab südamest, et kõik Ida-Viru pererühmad saavad peole. "See on vanematele ja lastele ühine tegevus ning kui nad koos Tallinna peole saavad, on see tegelikult väga suur asi."
Kõllo sõnul leiab Ida-Viru pererühmades mitmesuguseid kooslusi, näiteks Kiviõli moodustas oma kollektiivi õpilastest ja õpetajatest. Koolipere on ju ka pere. Teine Toila valla pererühm on aga kokku pandud Voka segarühmast ning Toila gümnaasiumi tantsulastest. "Loomulikult on hea, et pererühma liik sündis ja lapsed saavad peole. Uskumatu, et neid nii palju tuli."
Pererühmad valib välja tantsujuhtide perekond
:format(webp)/nginx/o/2019/03/27/11900929t1ha428.jpg)
Pererühmade liigijuht on Kalev Järvela, kes on võtnud endale abiliseks tantsujuhist tütre Mall Järvela.
Kas võib öelda, et pererühmad on nagu regionaalpoliitiline õlekõrs?
Kalev Järvela: Eks see vist niimoodi ole küll.
Mall Järvela: Iga rühm pidi meile tooma pildi oma rahvarõivastega ja Vormsi rühm oli selle taha nii armsalt kirjutanud: "Ajaloos esimest korda saab Vormsi saare rühm võimaluse tulla tantsupeole ja selles rühmas tantsib 99 protsenti kooli õpilastest." Kui on kuueklassiline kool, saavad peaaegu kõik lapsed pererühmas osaleda. Tavaliselt on liigid kahe, äärmisel juhul kolme klassi kaupa.
Kalev Järvela: Samas teeb see hindamise keerulisemaks. Me ei saa ühe ja sama vitsaga hinnata neid lapsi, kes käivad esimeses, ja neid, kes käivad viiendas klassis.
Asute kohe Ida-Viru pererühmi teist korda üle vaatama. Milline oli mulje esimese eelproovi järel?
Mall Järvela: See, mis jäi tehnikast puudu, korvati emotsiooniga. Meie repertuaaris on väga tähtis just emotsionaalsus ja mängulisus − seda oli siin väga palju.
Ida-Viru nimekas tantsujuht Urve Kilk ütles, et pererühma tants (Kalev Järvela "Kirisabalind") on pikk − tervelt kuus minutit −, aga jõukohane ja huvitav.
Kalev Järvela: Loodan küll, et on jõukohane. Meil on 95 rühma ja 60 saame peole võtta. Otsustamise teeb raskeks, et laias laastus oli enamiku esitus juba esimese ülevaatuse põhjal väljakukõlblik [rühmad saavad otsuse teada mai algul − toim.].
Kas pererühmad on tulnud, et jääda?
Kalev Järvela: Sõltub, kuidas nõudlust on. Praegu on nõudlust palju. Ei osanud oodata, et 95 rühma tuleb.
Mall Järvela: Rääkisin hiljuti pealavastaja Vaike Rajastega, kes pererühma välja pakkus. Tema arvas algul, et oleks hästi, kui registreeruks 40 rühma. Meie väga suur kartus oli, et tulevad [tegutsevad] rahvatantsurühmad ja võtavad lapsed kaasa. Tore, et on tekkinud täiesti uusi kooslusi.