Loomade varjupaigas aset leidnud tulekahju jättis koerad peavarjuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile hommikul oli Kohtla-Järve kodutute loomade varjupaigas tulekahju, mille tagajärjel jäi seitse koera peavarjuta ning viidi Tallinna loomade varjupaika.
"Kell seitse hommikul kuulsin ma helisid, mis meenutasid tulistamist," rääkis Olesja Kljutšankina, kes koos abikaasa Aleksandriga peab juba palju aastaid üleval Metsa tänaval asuvat kodutute loomade varjupaika (Kljutšankinite maja asub varjupaiga naabruses). "Vaatasin aknast välja ning nägin, et varjupaiga katus põles lahtise leegiga. Tulistamist meenutanud helisid tekitas pragunenud eterniitkatus. Põleng oli hoone pööningul, kus asuvad koerte aedikud."
Päästjad kustutasid tulekahju kell 7.44. Enne päästjate saabumist püüdis Aleksandr Kljutšankin ise kolme tulekustutiga põlengut likvideerida, kuid kasu oli sellest vähe. Ning kui päästjad hakkasid tuld veega kustutama, varises sisse hoone lagi.
"Me jõudsime koerad välja viia − neid oli seitse −, nii et keegi kannatada ei saanud," rääkis Olesja Kljutšankina. "Neid koeri ei ole võimalik õues kuutides pidada, muud kohta meil nendele pärast põlengut aga ei ole. Me oleme väga tänulikud Tallinna loomade varjupaigale, kes juhtunust teada saades nõustus meie koeri enda juurde võtma, ning me viisimegi nad kohe sinna."
Koerte aedikute kõrval asub üks kasside ruumidest, kuid see oli eile tühi: kassid on hoone teises tiivas, kus on nüüdisaegne küttesüsteem ja köetavad põrandad, nii et kasse tulekahju ei puudutanud.
Kütsid Bullerjani ahjuga
Päästjate esialgse hinnangu kohaselt võis tulekahju põhjustada Bullerjani tüüpi ahju üle kuumenenud toru. Ahi ise oli aedikute ruumis, selle toru aga oli juhitud pööningule.
"Ilmselt see kuumenes üle, tekkis säde, mis sattus pööningu soojustusmaterjalile, mis hakkas hõõguma, ning kell seitse hommikul lahvatas tulekahju," oletas Olesja Kljutšankina.
Varjupaigapidajate hinnangul ulatub põlengu tekitatud kahju vähemalt 30 000 euroni. Kuidas ja millal õnnestub hoone taastada, on esialgu raske öelda. Kõik sõltub sellest, kas kindlustus hüvitab tekkinud kahju või mitte. "Kui ei, siis peame mõtlema, mida edasi teha," ütles Aleksandr Kljutšankin.
Koertele kohti pole
Praegu on varjupaika jäänud kaks koera, kes elavad õues olevates kuutides. Nendele koertele, kes külma ei karda ja võivad õues elada, kohti veel on, nendele aga, kes sooja armastavad ja keda peab talvel sisetingimustes hoidma, enam ruumi ei ole.
"Me ei saa selliseid koeri enam võtta," on Olesja Kljutšankinal kahju. "Muidugi vaatame me olukorra järgi: kui on midagi väga kiireloomulist, siis ehk sõidame kohale, kuid praegu on talv ja koeri ei saa õues pidada. Tallinna loomade varjupaik on küll valmis meid hädast välja aitama, kuid me ei saa hakata iga koera Tallinna viima, kuna see on väga kulukas."
Maakonna omavalitsused eraldavad varjupaigale raha loomade püüdmiseks ja ülalpidamiseks, ent kulutusi selle tarvis, et iga koera Tallinna toimetada, ei ole ette nähtud. Varjupaiga peremeeste sõnul aga helistatakse neile kodutute koerte ja kasside tõttu kõikjalt − peaaegu kõikidest maakonna valdadest ja linnadest. "Kuid neid, kes sooviksid endale varjupaigast looma võtta, peaaegu pole," rääkis Kljutšankina. "Ent me oleme optimistid ning usume, et tuleme tekkinud olukorrast kuidagi välja."