Narva haiglas tegutsevad teraapiakoerad

Kuldse retriiveri Bjutiga on Narvas tuttavad juba paljud lapsed. Bjutil on olemas kõik teraapiakoerale vajalikud omadused. Foto: Põhjarannik

Eile prooviti Narva haiglas esimest korda kanisteraapiat, mille käigus kasutatakse loomi eesmärgiga haigete laste tuju tõsta ja terviseseisundit parandada.

"Täna olime me haiglas esimest korda ning lapsed − neid oli saali kogunenud üsna palju − võtsid meid väga soojalt vastu," ütles Narvas asuva Ida-Virumaa koeraarmastajate klubi Lucky juhatuse esimees Tatjana Zamorskaja. Narva haigla juhatuse liige Olev Silland rääkis, et lapsed kallistasid ja silitasid koeri, mängisid nendega ning said palju positiivseid emotsioone. "See on väga tähtis, eriti siis, kui laps on haiglas," märkis ta. Kuldne retriiver Bjuti, siledakarvaline retriiver Rika ja labrador Gerda hakkavad Narva haigla pisikesi patsiente rõõmustama kord nädalas kogu aasta vältel. Seda tehakse kas mängude, trikkide demonstreerimise või lihtsalt vestluste abil.

Koerad on teinud eksami

"Siiani käisid vabatahtlikud koos spetsiaalse väljaõppe saanud koertega ainult Tallinna lastehaigla väikeste patsientide juures," rääkis Tatjana Zamorskaja. "Nüüd hakatakse seda ka Narvas tegema." Eestis koerateraapia veel väga levinud ei ole, kuid juba on olemas esimesed teraapiakoerad, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe ja sooritanud eksami. Kolm sellist koera on ka Narvas. Teraapiakoeraks sobib igat tõugu ja kasvu koer, kuid tähtsad on koera iseloom ja temperament. Hea teraapiakoer peab olema sõbralik ja kannatlik ning jääma rahulikuks ja sõbralikuks ka kõige ootamatumates olukordades. Seepärast luuakse koertele eksamite ajal meelega stressisituatsioone: neid võidakse hirmutada, neilt toitu ära võtta jne. Eelkõige aga vaatavad eksamineerijad looma tegutsemist ja reaktsiooni: koer peab rahulikuks jääma ning ta ei tohi inimesi karta ega valjudele ja teravatele helidele reageerida. Eksami peab sooritama mitte ainult koer, vaid ka instruktor, kuna tema ülesanne on looma juhtida. Koerajuht peab oskama looma mõjutada ning selgitama talle, mida temalt tahetakse. See on väga tähtis, kuna koera ja instruktori koostöö ladususest sõltuvad kanisteraapia kvaliteet ja tulemuslikkus. Narvas asuv Ida-Virumaa koeraarmastajate klubi Lucky hakkas möödunud aastal arendama mitmesuguseid koertega töötamise võimalusi. Nii näiteks võtsid nad osa projektist, mille kirjutas erivajadustega lapsi ja nende vanemaid ühendav MTÜ Pereprojekt, ning koostasid ka ise projekte, mis aitasid neil läbida kanisteraapiaga tegelemiseks vajalikku väljaõpet.

Oodatakse ka mujal

Lastega suhtlemise kogemus on Narva teraapiakoertel juba olemas. Nad on käinud lastega tegelemas Ahtme erikoolis ning külastasid lugemiskoertena terve aasta vältel Narva linnaraamatukogu. Tatjana Zamorskaja sõnul pöördusid nende poole ka Jõhvi raamatukogu töötajad ning palusid neidki külastada. "Jõhvis litsentsiga koeri esialgu ei ole ning nende väljaõpetamiseks läheb aega," ütles ta. "Kuid ma usun, et peagi jõuame me ka Ida-Viru keskhaigla väikeste patsientide juurde." Zamorskaja lisas, et neid oodatakse ka vanadekodus ja tervisepuudega laste keskuses, järgmisel nädalal aga hakatakse kanisteraapiat läbi viima Tartu kliinikus. "Meie haiglas on olemas hooldusosakond. Seal viibivatel patsientidel on samuti oluline võimalikult palju positiivseid emotsioone saada ja suhelda ning me mõtlesime, miks ei võiks teraapiakoerad ka seal käima hakata," ütles Olev Silland.