/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2015/02/06/11994839t1h5042.jpg)
Jõhvi mikrorajoonis säilib raamatute laenutamise võimalus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi vallavõimude otsus sulgeda mikrorajooni haruraamatukogu muutus eile kompromisslahenduseks: osa sealsest fondist kolitakse eakate päevakeskusse.
Põhjarannik kirjutas jaanuari lõpus, et Jõhvi noortekeskuse jaoks renoveeritakse ruumid kunstikooli hoones asuvas Jõhvi keskraamatukogu haruraamatukogus. Viimane kavatsetakse üldse sulgeda ja sealne fond kusagile hoiule paigutada, kuni õnnestub teha keskraamatukogule juurdeehitis.
Selle peale sai vallavalitsus ligemale 80 allkirjaga pöördumise eakatelt, kes palusid harukogu alles jätta.
Jõhvi hooldekeskuse juht Elle Seliverstova, kes juhib ka volikogu haridus- ja noorsookomisjoni, kinnitas, et temagi poole on pöördunud palju eakad, kes on olnud mures, kuidas nad edaspidi raamatukokku pääsevad.
Vähe laenutajaid
Vallavanem Aivar Surva märkis, et Jõhvi on kompaktne linn ja keskraamatukogu pole ka mikrorajoonist kaugel. Ta lisas, et pealegi moodustavad haruraamatukogu laenutajad tühise osa. Jõhvi keskraamatukogu 3000 laenutajast umbes 180 kasutab mikrorajooni haruraamatukogu ja igapäevaste lehelugejate hulk jääb paarikümne kanti.
Seliverstova sõnul on linnaelanikud raamatukogu olemasoluga mikrorajoonis siiski harjunud ning selle sulgemine on ebapopulaarne otsus. Samuti liigub osa eakaid abivahendiga ja sel juhul võib saada vahemaa probleemiks, eriti talvel libedaga. "Arvan, et võiksime leida võimaluse ja pensionäridele vastu tulla, tuues osa haruraamatukogu raamatuid ja perioodikat eakate päevakeskusesse."
Eile arutasidki vallavalitsuse, volikogu ja raamatukogu esindajad, kuidas seda korraldada. Leiti, et hooldekeskuse keldrikorrusel 2013. aasta sügisel avatud eakate päevakeskusse on võimalik rajada keskraamatukogu laenutuspunkt. "Sinna võiks paigutada neljandiku haruraamatukogu fondist − umbes 2000-3000 raamatut. Valiku teeksime loetavamate ja uuemate raamatute seast, eelistades eesti kirjandust," selgitas haruraamatukogu juhataja Ene Karm.
Sauna ja lugema
Seliverstova lootis, et koos raamatutega saab päevakeskus rohkem sisu. "Praegu tullakse siia peamiselt sauna ja pesu pesema. Tahaks, et rahvas käiks siin iga päev ja suhtleks omavahel. Siin on olemas ka kaldtee, nii et ka abivahendiga on mugav ligi pääseda."
Seliverstova lisas, et laenutuspunkt ei pea töötama iga päev − ka saun on avatud kolmel päeval nädalas.
Jõhvi vallavalitsuse liikme Tiina Kullamä arvates oleks mõistlik, kui raamatukogu töötaja alustaks poole kohaga. Olenevalt sellest, kui populaarseks laenutuspunkt kujuneb, saab selle lahtiolekut muuta. "Raamatud tegelikult sobivad päevakeskusesse," leidis ta.
Surva nentis, et sellega päevakeskuse teenus laieneb − ihu ja hinge saab puhtaks ühes kohas.
Haruraamatukogu peab praegustest ruumidest välja kolima 15. märtsiks. Jõhvi keskraamatukogu direktor Ingrid Spitz märkis, et laenutuspunkt oleks võimalik avada aprilli algusest, sest fondi sorteerimine ja osaline mahakandmine võtab aega.