Valimiste eel VKG põlevkivipõuale leevendust ei saa

Virumaa kolledžis toimunud debatil osalesid eile Anvar Samost (IRL), Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Deniss Boroditš (Reformierakond) ja Avo Blankin (Vabaerakond). Foto: Peeter Lilleväli

Eile Kohtla-Järve Virumaa kolledžis toimunud esinumbrite valimisdebatil sai  üheks teravamaks teemaks põlevkivitööstuse tulevik, kus ilmnes muu hulgas, et seadusemuudatust, mis võimaldaks Viru Keemia Grupil vähemalt üks seisma pandud õlivabrik taas tööle panna, riigikogu praegune koosseis vastu ei võta.

Reformierakonna esinumber Deniss Boroditš rääkis, et lühiajaline lahendus VKG tükipõlevkivi puuduse probleemile oleks seaduse parandus, mis võimaldaks arvestada aastast kaevemahu piiri viimase seitsme aasta keskmisena, kuna eelnevatel aastatel on kaevatud lubatust vähem. "See võimaldaks VKG-l täiendavalt kaevandada 1,7 miljonit järgneva viie aasta jooksul," viitas Boroditš maapõueseaduse parandamise eelnõule, mille riigikogu mäetööstusettevõtete  toetusrühm  jaanuari lõpus sisse andis.

Isamaa ja Res Publica Liidu esinumber Ida-Virumaal Anvar Samost kostis selle peale, et Boroditš on juba pikemat aega eri kohtumistel rääkinud, et VKG probleemile tuleb riigikogus lahendus mõne nädala jooksul. "Täna tuli aga praeguse riigikogu koosseisu viimase töönädala päevakord ja seal ei ole seda eelnõu, millest Deniss Boroditš räägib. See tähendab, et praegune riigikogu ei võta seda eelnõu vastu ja VKG ei saa seisvat tehast tööle panna, kuna Reformierakond ja tema keskkonnaminister seda ei soovi," väitis Samost.

Boroditš ründas selle peale Samostit: "Mäetööstusettevõtete toetusrühm on selle eelnõu algatanud, aga mida IRL on teinud?" Samost vastas, et erinevalt Reformierakonna liikmetest on IRLi saadikud seda keskkonnakomisjonis toetanud.

Ei taheta tuld enda peale võtta

Riigikogu mäetööstusettevõtete toetusrühma parteitu esimees Lembit Kaljuvee, kes eelseisvatel valimistel ei kandideeri, rääkis Põhjarannikule, et esmaspäeval toimub riigikogu keskkonnakomisjoni laiendatud istung, kuhu on selle eelnõu arutelule kutsutud ka huvitatud osapoolte esindajad.

Samas möönis ka Kaljuvee, et ilmselt seda parandust enne valimisi vastu võtta ei õnnestu. "Reformierakond ega ka keskkonnaminister ei taha praegu tuld enda peale võtta, sest sellega on oht saada külge märk, justkui see sünnib vaid ühe ettevõtte ärilistest huvidest. Tegelikult on mängus ju Ida-Virumaa inimeste töökohad," ütles ta.

Kaljuvee loodab, et tehtud pingutused pole olnud siiski asjatud. "Ma arvan, et pärast valimisi istuvad riigikogus 80 protsenti samad saadikud, kes praegugi. Nad on siis selle teema endale selgeks teinud ja olen üsna kindel, et kevadel võetakse see parandus ka vastu," arvas Kaljuvee.

Anvar Samost kinnitas, et tegelikult ei olegi sellise muudatuse tegemiseks vaja seadust muuta, vaid piisaks keskkonnaministri määrusest. "Olen kindel, et kui keskkonnaminister tuleks  IRList, siis paneks ta sellisele määrusele oma allkirja ühe esimese asjana pärast ametisse asumist," väitis Samost debatil.

Deniss Boroditši sõnul tuleb aga järgnevatel aastatel Eesti ühiskonnas selgeks vaielda, kas põlevkivi kaevandamise aastast ülempiiri 20 miljonit tonni on otstarbekas suurendada või mitte.

Ida-Viru eest peaks ühiselt seisma

Sotsiaaldemokraatide esinumbri, haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovski arvates ei oleks kaevemahu suurendamine mõistlik, kuna see oleks liiga suur lisasurve Ida-Virumaa niigi palju kannatada saanud keskkonnale. Küll aga tuleks tema meelest lahutada Eesti Energias põlevkivi kaevandamine ning elektri ja õli tootmine. "See ei ole normaalne olukord, kus kõik need tegevused on ühe ettevõtte käes," sõnas Ossinovski.

Samas pooldas ta  nagu Boroditš ja Samostki põhimõtet, et põlevkiviga seotud  keskkonnatasude määrade puhul peaks riik hakkama arvestama õli hinda maailmaturul. See võimaldaks riigil headel aegadel rohkem teenida, samas hinna languse ajal oleks ettevõtetel väiksem maksusurve.

Ossinovski soovis, et sõltumata erakondlikust kuuluvusest võiksid nii tema kui Boroditš, Samost ja Vabaerakonna esindajana debatil osalenud Avo Blankin valituks osutumise korral ühiselt rohkem Ida-Virumaa huvide eest seista. "Praeguses riigikogu koosseisus see väga hästi ei õnnestunud. Võib-olla seetõttu, et siis need mehed, kes täna mu kõrval on, ei kandideerinud," ütles Ossinovski, viidates IRLi ja Reformierakonna viimaste aegade praktikale saata Ida-Virumaale esinumbriteks iga kord uusi inimesi. "Seda kohta kasutatakse vaid selleks, et saada mandaat ja siis nelja aasta pärast juba mõnda järgmisesse kohta edasi ratsutada. Selline asi võtab ära selle inimese igasuguse vastutuse oma piirkonna ees."

Nii Boroditš kui Samost kinnitasid eilsel debatil, et kavatsevad valituks osutumisel kindlasti ka nelja aasta pärast Ida-Virumaal kandideerida.

Vastandlikel seisukohtadel olid debatil osalejad sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale toomise küsimuses. Kui Ossinovski ja Samost pooldasid seda, siis Boroditš ja Blankin olid vastu. "Vabaerakonnas on see läbi arutatud asi. Ei ole mõtet lõhkuda praegu toimivat struktuuri," sõnas Blankin.

Eilsel debatil osalema pidanud Keskerakonna esinumber, Euroopa Parlamendi liige  Yana Toom kohale ei jõudnud.